Just another day…

Tegelikult peaksin ma õppima… aga mis ajast ma nii palju õpin?

Ma jumaldan praegust ilma. Tean jah et kevadeks on natu vara aga see on see mida ma tunnen. Nagu vene õps kunagi ammu ütles… kevad südames.:P Päike paistab, paitab mu silmi ja nägu ja põski. Nii mõnus. Ja pärani lahti olevast rõdu uksest tuleb vaikset värsket õhu briisi. Just lõpetasin koristamise. Ja kuigi ma tean et mul on palju teha jne… ON mul NIII MÕNUS OLLA. Lihtsalt mega. Kevad on tõesti mu lemmik aastaaeg, hea et ma kevadel sündisin. Ja kevad lilled on parimad lilled üldse. Ja linnulaul ja üldse Kõik…:D Loodame et ilm läheb aina paremaks.
Põnevad faktid:
* Eile käisin korvi vaatamas. Me võitsime ühe viskega…. lisaajal. See oli napikas. Hea mäng oli.
* Madli leiab et ma olen imleik. Kas siis lihtsalt seepärast et ma teda katki tahaks kallistada ja jube kalliks pean? Mis selles siis viga?
* Kaisal tuli geniaalne idee 14. 02 punases kooli tulla. Nagu ma talle juba kõvahäälselt teatasin JÄÄB ÄRA!
(miks on loodud mingi päev, mil me kõik annama teada neile, kellest me hoolime, et me neist hoolime? kas seda eipeaks iga päev tegema?)
* Mul on mõned toredad mälestused seoses eelmiste aastate sõbrapäevadega. Näiteks:
Eelmine aasta oli 14.02 kolmapäev. Ma olin milanos. Ja me sõime tsikkidega virsiku pirukat ja jõime mingit Bailey’s moodi asja ja … Olime natuke õnnetud…. et sel päeval olime eemal kõigist kellest hoolime. Vähemalt sain ma paar kõnet, mille eest ma ülimalt tänulik olen ka praegu:P
Üksaasta tegin ma oma sõpradele taldrikud millele ma ise oma käega mäne naljaka looma peale joonistasin ja nende nime kirjutasin. Naljakas on see, et ma olen ainuke, kes seda mäletab… Teised ei mäleta et nad midagi seesugust saanud oleks.
Ma mäletan veel kuidas lota mingi aasta kõik enda ostetud kingitused, mida lotat teades oli kindlasti väga väga palju, bussi peatusesse unustas:D Või oli see bussipeale. Igastahes pidi ta siis uuesti stressama hakkama.
Ja ma mäletan kuidas Siki mulle kinkis hõbedase südemakujulise ehtekarbi. See on praegu ma peeglilaual. Seal on sees mu lemmik ketid. Kord kinkis ta mulle ka keraamilise pildiraami, ümbritsetud südametega.
Naljakas mõelda, et me enam ei suhtle. Kuidas küll sellised asjad nagu suhted muutuvad. Ühel hetkel parimad sõbrad ja järgmisel silmapilgul seisab nende vahel müür. Ja süüdistada ei saa tegelikuses ju kedagi.
Kas sõprus on midagi, mille püsimise nimel tuleb pingutada… ja mitte vaid korra vaid tihti, nagu maratonil… või peaks kõik lihtsalt sujuma? Ma kipun kalduma selle teise poole. Ma olen kogu oma elu pingutanud… nüüd enam ei pinguta.
* Mul on kodus nüüd kolm arvutit. Muidugi pole üks sisse pluggitud kuid mõte jääb samaks.
* Mata vihik näeb mul välja jube. Ääred on täis soditud teksti mu blogi jaoks, laulusõnu… ja staffi. Madli vihiku mõttetu staff on minu süü:P
* Homme läheme me tantsima. Kõigil peaksid riided olema…  on neid kellel pole. Ja kes siis jookseb pea kuklas edasi tagasi ja neile neid riideid üritab kuskilt sebida? Ja kes seda ei tee…!

Okei ma lõpetan.
Charis.
Te olete kõik mulle kallid. Koguaeg, alati. Olenemata sellest, millega teie või siis mina hakkama saan.

Ja taaskord tuleb üks lühike postitus. Seda kahel pöhjusel:
1. ma tean, et mul on praegu nagu sadu teisi asju mis ma tegema pean
2. ega mul eriti suurt midagi öelda ei ole

Pmliselt saime me täna kava siis paika naq 100%. Ja muutsime muusikat jättes loo samaks kuid vahetades esitajat ja seeläbi muutus ka biit:D Jah nüüd on asi kiirem. Samuti sain ma hüpitsa tehtud ja oma kehalise perioodi VIIE. Jah mina suur keka vihkaja tõmban oma naba iga periood paigast ära et jummmmmala eest kekat viit saada. Now why the hell do I do that? Tantsu draama jäi ära sest meie lihtsalt ei sobinuks Vol II eks:D Jah nüüd siis on meil abis Krizzu oma kena keha ja valge boardiga ning klassijuss:D Asi saab põnev olema. Feel the excitement.
Tegelt aitab tänaseks. Siuke lühike kokkuvõtlik asi see pidigi olema:D

Charis

Everytime I think of you!

Mida, kus… ah?
Täna sain siis hakkama kolme järeltööga… jah ühe päeva jooksul siis inka ja bio ja geo. Whii. Geo sain viie aga teisi veel ei tea. Õpsiga rääkisime natuke ka eksamist. Whii… I do wanna do well. Really Really well.
Etas oli töö. Koosta laused. Venes tegime Kerstiga väikest võitlust ja pärast tundi arutasime tantsu ning Rootsi reisi, mille plaani ma lõpuks klassile tutvustasin. Sheeesh me ei saa 30 inimest täis. Ehk siis Akad ja Bkad? Eks näis. Ehk saab planeeritud inimeste arvu vähendada? Niuks.
Peale kooli läksin ma kaisaga pitsat sööma. Me vist rääkisime ka natuke. Ei tea millest? Ah jaah….
Ja siis jooksin ma sõna otseses mõttes riiamäest üles, et tantsu harjutada. Seda me ka tegime ja mingi viieks olime me lõpetanud ning Nüüdseks teavad kõik liigutusi! Hurraaa meile.
Ja mu tänane deiplan on juba natuke kõvasti mööda. Enamus asju tänasest kanduvad üle neljapäeva.
Kuid siiski tunnen ma end aktiivse ja võimekana. Ning väheste väsimuse varjunditega. Kuid ma keeldun nii tundmast just nagu dr. Bailey Grey anatoomias keeldus sünnitamast kui asjad ei olnud päris nii nagu tema neid planeerinud oli! Jah Keeldun.
Tänases päevas tuleb kindlasti ära mainida ka minu Postkasti sisu. Süüdistagem selles siis mihklit. Ei armas oli. Ma ikka ei löö sind maha. SRY:D

Oli lühike potitus, ma tean. Aga mul oli väike blogimise tuju.
Charis

Poverty stole your golden shoes
but it didn’t steal your laughter
And heartache came to visit me
but i knew it wasn’t ever after
We will fight, not out of spite
for someone must stand up for what’s right
cause where there’s a man who has no voice
there ours shall go singing

JEWEL “EVERY TIME I SEE YOU “

Every time I think of you
I get a shot right through into a bolt of blue
It’s no problem of mine but it’s a problem I find
Living a life that I can’t leave behind
There’s no sense in telling me
The wisdom of a fool won’t set you free
But that’s the way that it goes
And it’s what nobody knows
And every day my confusion grows
Every time I see you falling
I get down on my knees and pray
I’m waiting for that final moment
You’ll say the words that I can’t say

I feel fine and I feel good
I feel like I never should
Whenever I get this way, I just don’t know what to say
Why can’t we be ourselves like we were yesterday
I’m not sure what this could mean
I don’t think you’re what you seem
I do admit to my self
That if I hurt someone else
Then we’d never see just what we’re meant to be
Every time I see you falling
I get down on my knees and pray
I’m waiting for that final moment
You’ll say the words that I can’t say

It’s gonna be all right, no matter what they say
It’s gonna be a good day, just wait and see
It’s gonna be alright, cause I’m alright with me

Ma kavatesen kell viis oma päeva plaani elluviimisega algust teha. Teisisõnu hakkan ma kohe kohe õppima. Nii et kiire jutuke ma ei tea isegi millest.
Reedese mata tunnika sain ma nelja. Ja üleüldiselt veetsin ma oma reede mõnusalt, lugedes ajalooliseid teoseid Marie Antoinetteist ja Kuninganna Catherineist. Samas ei saa väita et ma just palju targemaks sain. Aga Charles mingi number oli väga nõme mees. JA ega Louis XVI ka parem polnud… Vist olid see number ikka. Numbrid lähevad nii iisilt sassi mul.
Laupäeval ma lugesin veel natuke. Ja niisama tšillisin. Mingi kell läksin elvasse. Äärmiselt põnevad inimesed olid seal. Jah. Elva oli üleüldse… selline koht Eestis.
Pühapäeva hommikul siis varakult Tartu. Ja ma julgen väita et tegemist oli varaku ärkamisega. Kodus sõin ma midagi, tegin musa CD. Siis sain Kaisaga kokku ja me rääkisime temaga kõigest pahast mida tema korda saadab või mida temaga korda saadetakse ja kõigest mida mina kuulen ning mida mulle öeldakse. Ja siis mida ma mõtlen. Pärast seda kohe kohe tantsima. Kaks tundi ja neljakesi sai kava tehtud. Suured tänud siinkohal jaanikale ja nendele toredatele jalka poistele keda reedel? Illukas pidavat näha saama. Ei tea kas me lähme vaatama? Ah kaisa? Kiitused anname edasi kaidile ja titile ja nooh natuke ka kaisale.
Esmaspäev. Füssa tunnikas. Ülla Ülla. Kohe tegelt kah! Aga no tänaseks on selgunud et ma sain selle viie. Some things do look bright. Ja ega vist enamat tarka ei juhtunud kui et õpetasime tantsu kah natuke. Whii…. kolmapäeval on ettetantsimine. Nagu One Week. Hih:D Screwed.
Ja täna oli päev nagu iga teine. Ma kõigest avastasin, et mul on nõrk närvikava või siis läheb suur osa inimesi ekstreemsetesse kaugustesse, et mind närvi ajada. Kusjuures WORKS WELL! Või äkki ma olen lihtsalt väsinud ja kuidagi palju asju on vaja teha jne…. et This too shall pass.
Eta tunnis tegin üksikasjalise kava või siis nimetagem seda plaaniks. Minu uude pisikesse märkmikusse sai üles kribatud kõik, mis ma pean tegema täna ja natuke ka homset ja kohe kindlasti liiga palju nädalavahetust.
Teisisõnu homseks pean ma täna õppima Inka järeltööks sõnu ja väljendeid, Geo suuliseks vastamiseks ja Bio tööks. Whii. Palun öelge et te kõik olete mu üle jube õnnelikud. Samuti peaks ma ära tegema ka Kirjandi puhtandi sest see on reedest saati tegemata. Aga ma vist ei jõua nii et homme tuleb minna õpetaja juurde nutune nägu ees ja öelda midagi… kes teab mida aga midagi.
Ja nüüd tuli mihkel MSNi mingi põneva teatisega. Pmliselt seisneb asi sellest et homme ma vist tahan ta maha lüüa. Come again?
Niisiis. Pmliselt on ka mu NV suht CRAMPED. Kemmu töö, venku suuline arvestus ja Isa Goriot. Ning järgmine nädal on meil ka matas töö ja ajaloos töö. Saab huvitav olema kas te ei leia?
Ei aga positiivsus Charis. Mäletad veel seda tunned? I guess not.

Näeme. Ma nüüd üritan mitut asja korraga teha:D
Charis.

Otsustasin siis täna hommikul et ma tahan inkiasse hiljaks jääda. Ma olin ju seekord esimest korda ever MRGs tööks isegi sõnu õppinud nii et mis ma sinna ikka liialt varakuks ronin. Kusjuures ma leidsin isegi sõnadest oma kaks viga:D Jeei.
Noh Ja see hilinemine. Pidin siis võtma hilisema bussi, õnneks see oli suht tühi nii et ma sain sõnu korrata ka teel kooli. Ja Veel üks tore avastus, milleni mind viis hilisem buss… inimesed kolivad. Jeeeeeeeeeei! Ja ma lülitasin välja oma pleieri ja vestlesin.
Inka töö oli suht kerge, mul on sel nati kahtlane seis hetkel kusjuures. Ma peaks selle vist käsile võtma? Noonooh.
Kirjandit ei jõutud taaskord tunni ajal valmis. Noh mina jõudsin mustandi valmis aga puhtandini asi ei jõudnud. Väga suure osa ajast veetsin ma näoga seljataha naerdes. Sest gerold ja randel tegid nalja, vahel taavi kah. Nad ikka nii tahavad mintsa ja Randel ei osanud kirjutada alguses. Lõpuks aga edestas ta selles geroldit. Ma olen nagu jube põnev faktivaramu, või mis?
Mata. BlaaaaBlaaaaablaaaaa. Panneme mingisse võrratusse logaritmid sisse ja saame logaritmipõhise eksponentvõrrandi.?! Kas pole mitte tore. Ma just mõtlesin, et kuidas muudmoodi sellist üli oma tulevikus lahendada. As if I’d ever need to:D
Ajalugu… kordasime ja siis saime midagi teada kah. Ah ja õpinguraamat. Sry i forgot. Though I haven’t even tryed to remember.
Ja geograafia.
Ja mina kirjutan:
Nii ma tahan oma tunnikat saada (Hih, arvake ära kes ettevalmistamata sai tunnika viie:D?) Mata tunnikas läks aga untsu, õnneks ta hindeid ei pane. Oh Argo pakkus just valesti ja mina mitte. Jeeeei! Palju elab Maal inimesi… 6,6 või 7,6 miljardit? Mis te arvate mis ma pakkusin? Ese leiab, et Mihkel ajab tagapingis tüdrukud hulluks. Can’t say I disagree. Can’t say I agree either.  Põhjus järgmine:
Eile olime me lõunalauas Kerstiga täitsa kahekesi… Kaisa ja madli ja kaidi olid all so sick. Tänaseks olin viiest inimesest vaid mina alles. Ja kes see siis üks süüa tahab? Mina kohe kindlasti mitte. Karel ja mihkel otsustasid siis dšentelmenlikud olla ja shareisid minuga minu lauda. Jeeei. Ja me siis vestlesime ka natuke. Kindlasti mainisime me mingil hetkel ära vastassugupoolte omevaheliste sõprussuhete olemasolu võimalikkuse. Nagu ma juba varem öelnud olen siis mul ei ole sellesse palju usku. Kuid karelil on. Õnnesoovid talle tema 99% puhul. Mihkel tuli välja steitmentiga, et ega’s nemad (lugege poisid) tüdrukuid nägude järgi ära ei tunne vaid ikka kehavormide järgi. Kohe saavat aru, et mis üle, mis puudu ja nii edasi. Ma ei teadnud kas käituda šokeeritult ja pahandada või naerda. Nendega on vahel nii, et ei saagi aru kuidas küll reageerida. Karel samas leidis, et ma tegelikult ikka kohe tõesti olen väljast kuri metskass pikkade küüntega kuid seest nurruv armas kiisuke (ma keeldun nõustumast. ma ei nurru) Minus pidavat midagi sellist olema mis seda tõestaks, kui ma talt nõudsin kasvõi üht ainsat asja mis ta nii arvama paneb. Ja kusjuures Karel teadis miks mulle ei meeldi, kui mind sõidutatakse autoga. Kas pole armas, et ta austas mind ja ei öelnud seda põhjust Mihklile? Samuti avastas Karel, et minuga ikka ei saa vaielda, pidavat mõttetu olema.
Ning kaisast ei ole üldse abi minu suurte probleemide lahendamisel.
Ese leidis, et me Kaisaga oleme turutädid. Ta tahtis veel hullemini öelda, aga niipalju siis sellest…
Kaisa küsib: “meie, vä?”
Charis vastab: ” ei tead, nemad ää!”

Kaisa kirjutab (Kaisa column minu blogis, te ju naudite seda vaheldust)
Ma sain Chariselt lehe, käsuga Blogi kirjutada. Ja mitte enda vaid tema. Loogiline?!
Taaskord on geo ja taaskord Ese räägib, või ta vähemalt üritab. Eta kirjand oli täna, ma ei jõudnud seda valmis. Teisipäevaks kirjutan, ausalt.
Ese:” …näete, teile on ette pandud Diagramm…”
Charis:” Viagra?” (asi ei ole minu kuulmises vaid tema häälduses, ma ei ole rikutud, ja kui olen siis see on kaisa süü)
Nagu misasja see neiu küll mõtleb (mul oli tegemist kirjutamisega, ma ei kuulanud Gimme a break)?? Ta oli MRGsse tulles nii rikkumata, ta ei mõelnud kunagi vasakule (jah, eks tal ole õigus. Vähemalt saan ma nüüd naljadele pihta. Aga samas kas ma tahan neile naljadele pihta saada?). Mitte kunagi! Ausalt. Aga siis sai ta Madliga sõbraks. Ja tema on kohutavalt vasakule. Ja kui Charis veel minuga läbi käima hakkas (mis me polegi siis sõbrad, niisama käime läbi vä? ei no tnx et mulle ka mainisid)… ma olen nii uhke, et ta jäädavalt vasakule on (A)!
Tunni lõpuni on jäänud 33 minutit. Ja siis lähen ma linna, ma loodan, et üks teatud isik ei maga praegu!
Õpetaja räägib mingist asjast. (no shit sherlock) Ma ei suuda ennast kuulama sundida.
Ese:”Puit, Mändre!”
Charis:”Mul ei ole töövihikut”
Ese:” See ei ole vabandus!”
Aga nüüd täidab Charis vähemalt minu Töövihikud. (Jah, parandasin vigu. Alternatiivsed energiallikad?! Kaisa)

Tänaseks jälle kõik.
Charis ja Kaisa.

Mata oli jube. Esimese nii peaaegu poole (okei seda oli vähem, but who’s counting?) suutsin ma oma pingis viltu istudes isegi kaasa teha aga pärast seda ma leidsin oma rohelise viltuse otsaga tindipliiatsi kuskilt pinalist…. ja seda lihtsalt pidi ju katsetama. Või mis? Ja nii ma siis alustasingi. Kõigepealt südamed. Uu roheline:D Aga neist väsisin ma peagi ära. Don’t like them that much. Siis tulid lilled. Neid sai kolm. Need ei olnud ilusad. Ja siis ma kirjutasin et mul on igav. Seda mitmes keeles. Ja siis et homme on reede. Seda sai mitu mitu mitu korda mainitud ja siis veel et homme on House.MD kaa:D Jeeei. Ja vaata nalja. Tund sai läbi:D
Wuhuuuu. Keka. Teepeal sai karjutud. Seal me vahetasime riideid, tantsisime, ma ajasin mingit palli taga ja üritasin seda läbi mingi rõnga saada. Möh? Ja siis enamik meist siiski veetis oma tunni seistes käed puusas. Ja Esimene tund lõppes moraaliga. Või peapesuga. Jah peapesuga, kohe kindlasti!
Ja siis jälle vahetasime riideid ja ujusime Ja taaskord sain ma jalakrambi. Ma pean vist ikka midagi ette võtma. Jummalast hull on see krambi asi. Jalalabast lööb ikka siuke pein läbi et jahm tore ei ole. Aga ma sain oma maa ära ujutud. Ja Dušš ja jälle riided. Ja kool.
Ja geura. Charis kirjutab. (tal jäid geo asjad koju. aga ta ei ole bagu väga mures ka. ta oskab mullijuttu ajada ja ta otsustab veeta oma tunni mitte geurat õppides:P)
“Keka oli jube. Pärast düšši, jääkülma jääteed, jalutuskäiku kooli (märgade juustega külmas õhus, peas oma uue mantli mega nunnu kapuuts mille titi tema enda sõnade järgi hea meelega ärandaks minult), mahla ja kahte geiša šhokolaadi batooni istusin ma goes. Praadisin. Kekas sai korvpall tehtud, kuid omade downsideidega. Kuidas nimetatakse hirmu korvpallide ees? Ega’s see vist tähtis pole sest mul nüüd see hirm suht eksiteerib. Miks, oo miks peaks ma eales mingit imeliku värvi minu peast suuremat kera mingisse õhus rippuvasse korvi visata tahtma tehes selleks kolm väga osavalt kordineeritud sammu? No kindlasti mitte mina. Ja kui aus olla ei tahaks ma üldse mingit kera kujulist asja ühest väljaku otsast teise toimetada ükskõik kas ma peaks selleks kasutama jalgu, käsi või pead ja kas lõpptulemus oleks korv või värav! Mulle meeldib jalkat ja korvi vaadata ja ma saan aru selle kõige pointist… aga milleks mind seda sundida tegema????
Eile jäin bussist maha. See polnud minu süü vaid teatud inimeste? kes enda arvates busside liiklusest jube palju teavad. Tänx… inimesed:D Aga asi ei lõppenudki vast nii hullult. Ma loodan sest seda final resulti ei ole veel käes. ja üleüldse Teiste süüdistamine beats blaming myself:D
Mu käel on õrn kloori lõhn. Aga dušš? Vähemalt lõhnavad mu juuksed jube hästi. Erinevalt kaisa omadest.
Kaisa keelas kirjutada seda mida ma tegelikult kirjutada tahtsin sest Andres ju loeb.
Charis: See on minu blog. Miks peaks ANDRES seda lugema????
(noh andres, vastad äkki sellele?:D)
Oki, kui sa loed siis järgnev ei ole sinu jaoks. Kohe kindlasti mitte! Ja seda selleks, et kaitsta süütuid… ehk siis MIND:D Ja naq keegi ütles, see on meie kõigi huvides. Küll mina juba tean, mis teistele parem on!
Mina: Kaisa su juuksed ei lõhna. Pesid ikka neid? Kas ma võin neisse nuusata… sa ju ei taha et ma sinu kõrval nohistaks, ega ju? Ja ma ei viitsi salvakat otsida. Ole hea sõps:D
Kaisa: Kas ma võin su kotti ropsida? Ja vähemalt ei lõhna minu nahk kloori järgi!
Charis: ********************** (saladuskate)”
Kaisa Kirjutab:
“Charis läks tunnikat tegema… Enda sõnul on ta täiesti SÜÜTU kõigis kuritegudes ja ei pea seda piina läbi tegema. Aga mina leian, et ta on selle täiesti ära teeninud, eriti ****** märkuse pärast. Ja kui ta tahab ellu jääda (ma tahtsin, sellest ka ****) siis ei tohiks ta sellest kirjutada! Ausalt ka, ma ei tee nalja! (sest kaisa ei tee ju kunagi üldse nalja. Täiesti huumorimeeleta inimene)
Sheesh, nohu on vastik. Rohelised tabletid (Ot, mis taimest?)peaks asja parandama. 2 tükki kolm korda päevas. Fun! Aga see selleks, see ei ole ju minu bloog, me peaksime hoopis charisest rääkima. (jah ta tõesti ütles seda)
Haa. Märt plõksib Esega, ta nimelt ei olevat rohkem kirjutanud, sest “tint maksab ka midagi.” Ma olevat looduslaps, sest ma näen tuulegeneraatorit koduaknast?!
Lahe, tunni lõpuni on jäänud neli minutit. Ja siis on see läbi. Ei suuda ära oodata! Aga… Charise ja Madli sünna (Super võimsa ja mõnusa 18nda sünna esmamainimis hetk minu blogis? ma arvan?)! Stiil on ju hea mõte! ma tean, et on. Ma teaksin vist enamvähem isegi mis ma selga panen, või noh ma tean, mis kingad ma panen. (ja kingad on need kõige tähtsamad, siin ei saa vaielda… oh kas me peaks Andrese kah kutsuma? mis sa andres arvad? tattiatti?Ja ma vist juba lepin sellega et Andres mu blogi loeb:D) Ma olen liiga palju siia juba kirjutanud. Seega: Tadaa”

Tänane põhi sõnade PAAR: Mina Vihkan!
(arvake nüüd, mida ma siis täna vihkasin:D)
Homme jälle natu kekat. Jeei! Elu on ikka nii ilus, et ma vahel ei näe kui KOLE see kõik on. Positiivne ellusuhtumine, mis parata:D

Charis Ja Kaisa
Me täname!

Ma olen nii nii väsinud:D Madli on kah või vähemalt oli täna.  Ma leian et asi on kevadväsimuses. Ei ma ei ole lolliks läinud, ma tean et on suht süda talv:D  Kevadväsimus on suur ja paha asi. Jes indeed.
Matemaatika oli täna jube, üleüldse oli kuidagi raske keskenduda. Aga tore on et esmaspäevase KT füssas sain ma 4ja. Punkt jäi viiest puudu. Ja arvutus ülis tegin ma vaid imepisikese vea ümardamises:D Jeei. Venku ilma ennustuse sain ka tehtud. Üleüldse, olenemata kevadväsimusest on kõik mu asjad korras. Isegi matat kodutöid teen.
Homme on ajaloo KT mille ma peaks viie saama sest see viimane töö läks natuke metsa. Ja seepärast ma hetkel blogingi, sest ma kardan, et täna te mind msnist tabada vist ei suuda. Kui õpitud saan tuleb aeg hakata ravima oma väsimust.
Rootsi reisi korraldamisega on mul käed jalad tööd täis:D Aga samas on see tore. Ma loodan et miski valesti ei lähe. seetõttu olekski Esttraveli reis parem sest see vähendaks kõvasti minu omavastutust. Aga no sellega on õnneks aega. Selle nädala jooksul tahaks teha oma valikud ja klassis see teatavaks teha ning inimesed ülelugeda ja broneeringu ära saata.
Kusjuures avastasin et järgmine nädal ei ole ühtegi tööd. Kas pole mitte imeline. Seega ma olen otsustanud oma geograafia järeltöö edasi lükata. Lihstalt sellepärast et ta ei ole veel töid niikuinii kätte andnud. Ja nõnda sain ma oma kolmapäeva õhtu suht vabaks. Mingi hetk tuleb leida hetk et teha aeroobika kava!??:O Okei ma ei oska seda:D Aga Do as You Go on alati väga põnev põhimõte of mine olnud. Kahju et ma seda põhimõtet nii harva rakendan aga tänu sellele asjad nii harva halvasti lähevad.
Okei. Kõik.
Charis:D

Täna leidsid mu kallid klassi vennad, et ma olen peaaegu meestevihkaja või midagi seesugust. I So Am NOT! lihtsalt nemad on vahepeal natuke noh malbelt öeldes jobud, et keegi ju lihtsalt peab neile paari kõvema sõnaga reaalsust näitama. Isegi madli leiab et tegelt olen mina, erinevalt temast, nendega ikka ninnu nännu. Ja ega nad mult karme sõnu saa vihkamisest, pigem selle täpsest vastandist natuke kaugemal seisvat vastandit. Jah nad isegi meeldivad mulle. Mõnikord. Aga mitte kuidagi ei saa öelda, et nad ei meeldi nüüd täpselt mulle. Isegi siis kui nad oma ülisuuri ninasid minu ellu topivad. Mida ma kusjuures ei salli! Aga ma olen veendunud et nad teevad seda hoolivusest mitte enda haiglase huumori meele lõbustamiseks. Jep sure about that.
Pühapäeval oli varajane äratus. Selleks ajaks kui ma tavaliselt üles oleks ärganud olin ma JUBA tallinnas viru keskuses. Kusjuures tallinnas on jube lihtsalt parkimis kohta leida Ja Zara on nagu maailma parim koht. Või noh peaaegu;) Ja seal oligi minu maailma kenam mantel/jakk what evä. Ma tõesti ei oska seda muud moodi nimetada kui ilus asi Zarast minu winter hooajaks. Whiii. See on see koht kus te kõik taaskord peate minu pärast õnnelikud olema. Üleüldse võite te viimasel ajal minu pärast õnnelikud olla… just like that.
Inka oli täna jumalast mööda, alati on mööda. Whazz up with that? Ajaloos oli mul suht esimest korda elus igav ja ma ei suutnud kaasa teha. Kas koolist pole mitte põnev lugeda. I know you all love it! Füssa töö oli samas metsa. Küsimus millele ma ei vastanud oleks: Mis on seos elektroni energia ja laineliste omaduste vahel. Does anybody know? Mihkel?
Õeke tuli just koju, mingi imelik suitsu hais kah. Ei tea kas need kaks asja on seotud? Hm, mõtlema panev.
Tegelt peaks ma praegu õppima vene keelest ilmaennustust ette kandma. Ma ei viitsi. Milleks siis teisipäeva hommikune inka on… right? Ja mul on palju more pressing matters to attend to. Nagu oma msni kuritarvitamine, ja oma sünna planeerimine mis on nii kahe kuu pärast. Whii Ma saan 18! If you love me than thank you, if you hate me than F¤¤¤ you! Me mõtlesime madliga et me peame koos. Jap Jap. Meil on isegi esialgne list tehtud. Ei ärge muretsege, teie nime seal ei ole. Ha Haa!
Pmliselt ma nüüd lõpetan. Loodame et mul tuleb Okei nädal ja et ma saan kõigega hakkama ja et keka õps mind ära ei tapa ega mulle püsivaid vigastusi ei tekita. Ja et Mul tuleks hea nädalavahetus:P

Charis…
And a great morning.

Kiss me!
Reede, taaskord matemaatika, taaskord logaritmid. Lund ei saja enam aga sula on siiski. Ja radiaator ei ole enam nii soe. Küllap pole mõtet nädalavahetuseks kooli kütta või mis? Äratabki noored oma külmusega esmaspäeva hommikul üles. How great!

Neljapäevane tants läks normaalselt. Ei saa öelda et see väga hästi oleks läinud aga asi polnud ka kõige hullem. Või mis? Nüüd peaks ma alluga kokku saama et ta mulle thrillerit õpetaks aga ma ei jõua kahjuks homme. Füssa töö on mõrv.
Reede. Hm Ekke läbi, finished. Ja töö. See oli põnev. Suht metsa läksi vist. Aga alati saab ju välja vabandada jutuga ala Õpetaja, kas kijutamine on kunst? Aga sellisel juhul on raamatud ju kunstiteosed… ja kas sellisel juhul saab öelda, et see kuidas mina raamatut näen ja mõistan on vale? Hih, I think that will work. Geograafias istus algselt minu kürval argo aga õps lihtsalt pidi ta ära saatma. What a bummer. Mul hakkas pärast seda nii igav et ma võtsin kätte oma taskunoa ja lõikasin ükshaaval katkised juukseotsad ära. Noo mul on päris palju juukseid loomulikult ei saanud ma neid kõiki läbi võtta. Mõelge ikka ratsionaalsuse piirides. Onju? Kunst jäi ära, milleks ma siis wiiralti eelmine õhtu ära tegin? Ohe. Aga vähemalt magas kaisa poiss sisse piisavalt et anda meile võimalus kaisaga Mäkis aega veeta. Ja seal me siis olime kolm õnneliku tola kellega peagi liitus ka siki. Aga ta läks samas ka kohe ära… autokool. Kui tore asi.
Ma vist isegi nägin täna unes et ma olin autoroolis. Ma ei tea kas tegelt ka on nii aga pidur oli vasakul ja gaas paremal. Alguses läks nihu nii et ma panin gaasi mäest alla sõites ja pidin mingi rohelise auto eest kõrvale põiklema. Nalja oli siiski millegipärast nabani.
Aga samas jõudis A. peagi mäkki, istus minu ja madli ette ja meie itsitasime. Me ei tea miks. Hang over! Nice one! Vähemalt saime me madliga jäätist jagada. Minu jäätist kusjuures… aga sharing is caring? So I guess I care… Didn’t think I was the caring type. Enjoy!
Mihkel helistas vahepeal madlile. Oli mures väheke, paanitses ehk isegi sipake. Mina isiklikult ei saanud midagi aru, ma ei süvenenud. Aga hiljem tuli välja et nende tartu tripp involvis ma mind. Whii onju. No läks natuke aega et mind nõusse rääkida. Aga pärast House-i olidki nad aardlas, peagi mina autos… tundmas tõsist kiusatust kellegile häästi õrnalt virutada teatud märkuse eest! Not one of the best moments of the night. Aga ma sain oma kaks õlu kätte. Jeei.
Edasine õhtu oli väga tore, ainulaadne. Võib jah isegi nii öelda. Aitab nüüd küll onju? Jah väga kena. Ja Madli nunnust rääkides…!

Täna hommikul jõudsin ma järeldusele, et aastat 2008 tuleks kuidagi tunnustada kah. Siiski, I turn 18 ja mis oleks parem kui uue blogi loomine? Ja siin ta ongi: http://i-am-what-i-am.blog.com/
Pool päeva nägin vaeva et oma 2007nda aasta postitused sinna ilusti üles saada aga vot I did it. Miks sinna siis? No vaadake ise kui ilus ja lilleline ja värki see on. Kollane kusjuures parandab ajutegevust, stimuliseerib. Nii et inimestele, kel on lugemisega raskusi on see naq ideaalne. Ma usun. Edaspidised postitused on siis seal. Jap. Aga ka see blog jääb tööle ning funktisioneerima, ma arvan et oma paar mustandit mis peaksid ideaalsuses kirjatükkideks saama avaldan ma siin. Kuidagi neutraalsem keskond. Ja kui mul eales on vaja kohta kus oma mõtteid avaldada salaja, vaid endale siis siin ma saan seda teha ju. Right side, only me. Click.

Feeling good and feeling happy,
knowing that I must study.
Tänan homse eest!

Charis.