Just another day…

What Charis Means

   You are very open. You communicate well, and you connect with other people easily.
You are a naturally creative person. Ideas just flow from your mind.
A true chameleon, you are many things at different points in your life. You are very adaptable.
  You are truly an original person. You have amazing ideas, and the power to carry them out.
Success comes rather easily for you… especially in business and academia.
Some people find you to be selfish and a bit overbearing. You’re a strong person.
  You are usually the best at everything … you strive for perfection.
You are confident, authoritative, and aggressive.
You have the classic “Type A” personality.
  You are wild, crazy, and a huge rebel. You’re always up to something.
You have a ton of energy, and most people can’t handle you. You’re very intense.
You definitely are a handful, and you’re likely to get in trouble. But your kind of trouble is a lot of fun.
  You tend to be pretty tightly wound. It’s easy to get you excited… which can be a good or bad thing.
You have a lot of enthusiasm, but it fades rather quickly. You don’t stick with any one thing for very long.
You have the drive to accomplish a lot in a short amount of time. Your biggest problem is making sure you finish the projects you start.
  You are the total package - suave, sexy, smart, and strong.
You have the whole world under your spell, and you can influence almost everyone you know.
You don’t always resist your urges to crush the weak. Just remember, they don’t have as much going for them as you do.
http://www.blogthings.com/whatsyournameshiddenmeaningquiz/?newrightcolumn=yes&order=1

Leidsin täna põneva artikli Tartu Linna lehest, muidugi vanemast (Tartu Linnaleht 21.03.08), mitte selle nädala omast. Kes siis selle nädala oma loeb?
Lapsega teismeline saab iga päev sõimata- nii kõlas siis selle huvitava kirjatüki pealkiri. Kui juhtud olema alaealine või muidu rohelise väljanägemisega, ära parem lapsevankriga tänavale astu. (või väikelapsega). Juttu oli noorest lapsehoidjast, kes lapsega välja minnes oli sunnitud taluma kohatuid märkuseid ja pilke, lisada tuleb, et seda just peamiselt elatatuma ühiskonna kihi poolt.
Tundub, et tänapäeva ühsikonnas on levimas idee, et lihtsalt selle pärast, et rasedust on võimalik vältida, edasi lükata ja planeerida tuleks seda ka teha. Ühe vanema naise suust olevat kõlanud isegi märkus “Plikatirtsud peaksid nukkudega mängima, jalgate hargitamine jäägu mõistusega tegutsejatele”. Olen ka oma enda sõbrannade suust kuulnud nende kogemustest, muidugi seda küll väiksemate linnade ja kogukondade puhul, väikelastega ringi jalutamisel. Tol ajal sai muidugi sellega nalja, kuid kui nüüd mõelda, siis ühiskonna hoiak on ebaõiglene, ennatlik ja eelarvamuslik.
Inimeste suhtumine on lihstalt absurdne. Tuleb tunnistada tõtt, et ka mina ise olen mures tänapäeva teismeliste vanemate tuleviku pärast ning vaadates Dok. filme maailma noorimatest emadest etc. kahtlen ka mina nende noorte mõistuse olemasolus. Samas aga saadakse hakkama ja see ei puutu ju minusse. Mul ei tuleks eales pähegi kellegile tänaval vääralt vaadata vaid selle pärast, et ta on noor ja jalutab lapsega. ( kui laps karjub ja ei oska käituda vaatan ma valesti olenemata vanusest, soost ja olukorrast…)
Esiteks on see juba lihtsalt järelduste tegemine baseerudes eelarvamustele ja seesuguselt tehtud järeldused kipuvad valed olema. Ning ei tohiks ka unustada, et järeldus või mitte, hukkamõistuks pole kellegil õigust. Isegi piiblis on öeldud, et see, kes patust vaba, visaku esimene kivi. Me kõik teeme oma elus vigu, kuid me ei pruugi nende eest vastutust võtta. Noored emad, kes “õnnetuse” läbi on rasedaks jäänud, kuid otsustanud juhtunu heaks pöörata ja anda endast parim, et luua oma tulevasele lapsele hea kodu ja keskkond, milles üles kasvada, aga teevad seda. Mina isiklikult leian, et kui vähegi võimalik, tuleks igale lapsele ka elu anda. Isegi, kui tegemist pole planeeritud järeltulijaga. Muidugi olen ma sunnitud tõdema reaalsust, on olukordi, kus see oleks lihtsalt rumal.
Siiski on teismelised vanemad oma “vea” eest vastutuse võtnud oma õlgadele. Ma leian, et see on positiivne. Õrnalt hirmutab siiski mõte nooruki vanemaks saamisest, kui inimene ise on vaevalt võimeline enda eest hoolt kandma. Tuleb aga tõdeda, et vanemaks olek on midagi uut ja erakordset meile kõigile. Vanus ei määra kohe kindlasti ära head vanemat, elutarkus tuleb sellele küll kohe kindlasti kasuks, kuid tõdegem, et ei ole harukordne juhtum, mil küpsete emmede-isside laps “aia taha” läheb. Noorematel vanematel on tihti lähedasem ja mõistvam side oma lapsega, neil on rohkem arusaamist just praegu ühiskonnas toimuvast, mis noori mõjutab, kuna nende endi noorus pole just kõige kaugemal. Lõppude lõpuks, kui suurt rolli laste kasvatamises mängib olukord Iraanis, Afganistanis või isegi Venemaal. Jah, muidugi on hea, kui te kõigest sellest täpselt teate ja oma silmaringi laiana hoiate, see panustab teisse kui ühiskonna tähtsasse ossa ja kui EV kodanikku, kuid ma kahtlen, et see teie vanemaks oleku oskusi arendab.
Teiseks, ja see võib kõlada veidralt, pole see siiski ju minu asi, kes kui vana on, mitu last tal on, kellena ta töötab ja nii edasi. Toimetulek on iga inimese enda asi, vajaduse korral panustab sellesse ka riik, aga ise ma veel makse ei maksa ja kui aus olla siis ega mul kahju ei oleks ka sellest kui mingi osa mu maksudest läheks paljulasteliste perede, üksik- ja teismeliste vanemate toetuseks. Lapsed on meie tulevik ja neisse tuleb panustada. Tunnistagem, et praegu ei tehta seda lihtsalt piisavalt.
On minu arvamus, et need inimesed, kes siiani on noortele lastega vanematele ja mitte vanematele halvustava pilguga vaadanud, peaksid oma suhtumis muutma ja seda radikaalselt teises suunas. Ühiskond, riik ja moraal ei saa lubada endale alaealiste raseduse toetamist suurel kaalal, kuid kui asi juba “ahjus” on, siis toetus ja abi kuluksid marjaks vast ära. Moraali lugemise ja hukkamõistu asemel tuleks heita toetavaid pilke ja posiivseid sõnu.
Kui olin artikli lõpetanud valdas mind ennastki tugev soov muretseda endale kuskilt mõni pisem jõnglane, kellega siis ise tänavale kaema minna, kas asi on siis tõesti nii hull. Kuuldu järgi paistab nii. Ühtlasi saaks neile ka ise paar teravamat sõna vastu öelda ja kohati õpetust anda.

Täna oli tore päev. Kontsert oli tore, bio küsitlus täiega kammis. Mata tunnis tuli meenutada endale iga viie minti tagant et KESKENDU! Mõte uitab ikka jubedalt kõrvale, vähemalt ma pingutan. Samas tuleb seda rohkem teha! Kekas rääksime me tüdrukutega terve tunni rasedusest, lastest, kutsekast etc. Oli põnev… pidime tegelt poisse mängima teise rühma kava jaoks aga I guess… mis seal ikka. Pärast kooli läksime madliga tripile. Oi kus me kõndisime ja kui toredaid riideid me nägime… Ma pean midagi ette võtma. Hea, et ta kingituse ära ostetud sai. Mäkis oli kah tore, Inimesed vaasid imelikut, friikatega majoneesi nimetatakse magushapuks kastmeks ja madli ütles jah…. ta aitab mul mu jäätist süüa. Vaesekese jalad ligunesid. Ja Esimest korda elus oli kaupsi WC 9 minti koristuses. Me madliga kaalusime tõsiselt meeste WC kasutamist. Kopp, kopp… me tuleme. Valmistuge.

Charis.
People are stupid and just want to be loved. That’s the only reason anyone does anything.

Kinda makes sence

Kaks päeva koolis… IV veerand. Kevad. Seda idee poolest. Igaüks kes aga viimasel ajal oma nina on saanud uksest välja pista või silmadega tänavale on kiiganud näeb, et clearly not! Lund on kurguauguni. Terve talv möödus praktiliselt lumavabalt, olid isegi mustad jõulud. Kevade tulekuga tuli aga hoopis tegelik talv. Isegi vanarahvas ütles “Ega tali taeva jää”. Hm tnx selle tarkusetera eest.
Otsustasin siis täna hommikul oma suured karvased agy bootsid jalga panna. Jumalale tänu. Lumi oli kohati põlvini… muidugi sellistel olukordadel jäi ka neist väheks. Teel bussipeatusesse oli naljakas (valge van oli kinni lumes, siuke ummiku tekitaja aiaiai), bussis oli naljakas ja bussist maha tulles oli naljakas (miuke tore lumehang, millest üle hüpata. just nagu jaaniõhtu lõke).
Üldjoontes oli täna väga tore koolipäev. Madli ja Kaisa kannatasid mõlemad lume tõttu kooli hilinemise sündroomi all, aga nad ju maalt (ja hobusega)*… see on andestatav.
Sumpasin täna läbi lume, ei leia oma kuupiletit üles ja pean seetõttu oma jalalihaseid treenima:P Aga tegelt ega see kõik nii jube kah pole…
… bussijaamas sain madlile nii kalli teha, et me mõlemad lumme langesime. Ma ei mäleta viimast korda kui ma lumme langesin ja sellist asja peaks iga inimene mäletama.
… mõtlesin et võiks mäele minna. samas hakkas kahju mu peast. Aga milleks kiiver on? Ega see nüüd peavalu ära ei hoia, lihtsalt tõsisemaid vigastusi. Jah, nagu näha dilemma!
Etas lugesime siukest kirjandit. Iga lause oli omadega nii metsas kui vaid olla saab, ajud olid pärast täielikult krussis.
Bio töö läks hästi, ma oletan. Ja ma sain eelmise periooddi 5!
Jah, muidugi ma kirjutan omale käele meeldetuletuse, et ma ei unustaks süüa! Ikka.

Hakkasin täna siis kirjandiks inffi korjama. Postimees on ikka väga informatiivne siat, kohati olin isegi mina segaduses. Ja kui palju erinevaid bloge erinevate tähtsate ja haritud ja tarkade inimeste arvamustega. Isver. Muidgi ei jõudnud ma neid kõiki läbi lugeda… panin bookmarkside alla tähtsamad ja siis kui ma sellega lähemalt hakkan tegelema küll siis näeb. Silmaringi tuleb laiendada…

Arvamuslugudega on aga see probleem, et kui sul ennem oma arvamus puudub, siis kellegi teise arvamuse lugemine vaevalt et sulle väga palju head teeb… või eksin?

Charis.
… risk it for a biscuit.

* et vältida igast probleeme ja kaitsta süütuid, ehk siis mind, tuleb täpsustada, et nad ei ole ikka hobusega. Tehniliselt võttes elab üks neist peaaegu linnas ja teine näeb oma aknast tuulegeneraatorit. Pole põhjust nende pärast muretseda. Või vähemalt mitte selle pärast.

do you know what a huge treasure it is for a girl to find a boy… who cares about her as much as,I belive, you care about me,…and it is in my opininon often worth some occasional pain he might put her through… and vice vista.

- Staring at the world through my rear view ütleb (18:52):
ehitad endale maja valmis ja siis ei tunne et oled kodus

Tsink Plekk pang.
Kell 18.45 vaatan kuidas madli ja kaisa ja andres??? jalutavad raekoja platsis. Minust mööda. Pange poole. Ma võtsin telefoni ja otsustasin neid oma vaatlustulemustega šokeerida. See õnestus, madli oli väga segaduses… Misasja? Kust sa tead? Kus sa oled?

Meie laud oli teisel korrusel. Ja me tellisime liiiiga palju süüa. Vähemalt alguses aga raineri ja allu tulekuga see arvamus muutus. Kingitus oli väga ilus. Ma tänan teid. Nii armas. Pärast stinki suundusime pleisi kus meilt mõlemalt madliga doksi küsiti. Kas pole mitte põnev. Üleüldse küsiti seda toredat asja meilt terve eilse õhtu. Me olime madliga mõlemad väga erutatud. Ja Apple MArtini oli väga hea, Pilu tellis endale migni õlukoksi. See oli hästi magus ja Svennu valik see õhtu oli Mojito. Andres oli tulles väga üllatunud… ta polnud elus eales nii sophisticated jooki näinudki vast. No igastahes leidis tema et selles ei saavat ju midagi ja see on üleüldse mõttetu. Nii ma kuulsin. Andres piirdus siis õluga, aga ostis vist kiisule maasika mojito. Või midagi seesugust. Ei tea kauaks nad jäid sinna kui meie madliga olime juba läinud?

Peagi suundusime me madliga illukasse. Seal ootas meid siuke seltskond… kui palju tuttavaid nägusid ja milline ilus koht see illukas on. Wäo. Taavi ja marek ja annes ja siis veel mingid inimesed. Isegi madis… (itsitsist)
Tantsisime siis natuke, käisime ringi, otsisime… Ja lõpp hea kõik hea. Nii nad vist ütlevad. (something in the air)
Siis me suundusime mingi poole kahe ajal CTsse. Sven ja keku ootasid meid ukse ees. Aken oli katki. Isver kui kaua me õlu pidime ootama. Sven jõi kah terve õhtu jooksul kokku rohkem kui terve oma elu:D Või nii ta väitis. Kusjuures käimas oli Elmari eesti pidu. Mina, sellisel peol? Aga mul oli väga väga tore. Kahju aint et madli jalad valutasid… Mingi hetk kutsus mingi purjus noormees ming tantsima. Küsimus oli hästi sõnastautd: Onju ma võin sinuga tantsida… Onju ikka ei või. Tegelikuses ma lihtsalt ütlesin, et I’m kinda taken. Sven was shocked… Miks ta arvas et see nii ilmvõimatu on?
Mingi hetk jätsid Madli ja keku meid svennuga kahekesi tantsima. Meil oli lõbus, keerutasime ja mida kõike me veel ära ei teinud. Hiljem istusime kuskile ja keku ja madli tulid.. ajasime natu juttu, tehti nalja. Tegime nalja… Ja siis läksime ära. Keku võttis takso aga meie jalutasime. Lõpuks kõndisin ma üksi mööda tartu pimedaid tänavaid… taskus telefon millel juba number112 valitud, näpp call buttoni peal. Aga õnneks midagi ei juhtunud, pool viis leidsin ma end voodist, magamast. Oli olnud väga tore õhtu.

Neljapäevane ajaloo töö läks hästi, aastaarvud aga mitte. Loodame parimat. Ma pean viie saama… seda ei saa piisavalt rõhutada. Reedene test oli nõme. Mul ei ole mingit plaani seda arutama hakata meie kalli psühholoogiga. Minu meelest ma väljendasin vastumeelesut igasuguste testide ja nende tulemust analüüsimist….
Põhimõtteliselt Boikott.

Charis
Mis elu see muidu oleks?

Vist neljas tassitäis teed. Mõnus on see uus, täitsa minu tass.
Ajalugu on samas aga alles 194 lehekülg…. kuni 223 on töö. Jeei. Ma kardan et mu konspekt on natuke liiga. Noh kõike mis konspekt liiga olla võib. Such a headacke. Aga noh see on ohverdus. Mul on väga!!!! vaja see töö viis saada. Muidu ei tule veerand kindlasti viis… Jama või mis? Siuke situatsioon.
…
Is it possible that a man can be both right and wrong at the same time.? That it’s possible to belive, but still question in what you belive without making the thing you belive in nonexistant, untrue? (mõte Jan Husi kohta)”
…

199. Varauusaeg. Mis exitment. Aga edasminek. Tee on joodud. Sõrm on kirjutamisest punane. Ajaloo vihik ka kusjuures… red with dates and names and etc. (17.22)
…
Mida tähendab Hegemoonia? Noh igastahes oli see midagi mida üritas kogu Lääne-Euroopas saavutada Francois I. Nice. (18.32)
…
I WANT TO LIVE lk 205 (18.54)
…
(19.19) Uus tass teed. Kõht ei ole enam tühi aga kopp on niiiiiiiiiiiiiiiiii ees. Mul ei ole kunagi kopp nii ees olnud. Ma praktiliselt loen lehekülgi. Ehk siis 208:D Renessanss ja Humanism. Häppi häppi häppi.’
…
(19.56) Viimane peatükk.
…

Meredith: We’re all damaged, it seems. Some of us, more than others. We carry the damage with us from childhood, then as grownups, we give as good as we get. Ultimately, we all do damage. And then, we set about the business of fixing whatever we can.

Meredith: Maybe we like the pain. Maybe we’re wired that way. Because without it, I don’t know, maybe we just wouldn’t feel real. What’s that saying? Why do I keep hitting myself with a hammer? Because it feels so good when I stop.

I’m kinda tired of having to be somebody all the time.
Ma ei oskagi kuidagi oma viimaseid päevi kokku võtta. Madli sünnipäev oli tore. Meie esialgne buss pani ülbelt meist mööda. Järgmine buss oli puhas kräpp. Sõitis rongijaama ilma mujal elvas petumata ja siukese ringiga. Hea et mati meiele järgi tuli ja et me tema auto tagaistmele neljakesi, suurte kottidega end mahutama pidime. Niipea kui uksed avati lendas üks meist kiludest peaga vastu maad. Just take a wild guess who that brainiac was. Babyclothes.
Pidu ise oli tore. Öö veetsin Jeesuse kõrval. Ta nii dšentelmenlikult andis mulle teki. Ise külmus. We could have shared. Nalja sai. Aga ma arvan, et nüüdseks on meie saar kuue varbaga lätlaste poolt vallutatud.
Väljas ei olnud külm. Taevas oli ilus. Elvas tõesti näeb rohkem tähti, kui Tartus. See on tõesti hea põhjus miks maale kolida. Tähed. Nende nimel teeksin selle lolli tembu isegi mina.
Feelin’ kinda weird and sad at the mo. But I guess that’s just how it goes.
Ja ma ei tea mis mu sünnast saab. Ma oleksin oma sõpradelt enamat oodanud või lihtsalt ehk olen ma taaskord isekas? On see isekus, kui tahan neid oma sünnipäevale? On see isekas, kui ma leian, et ma peaksin neile selleks piisavalt tähtis olema? On see isekas, kui ma leian, et kui nad ei saa tulla siis nad mõtlevad midagi välja, punnitavad. On see isekas, et ma oletan, et nemad teavad kui kuradi palju nad mulle tähendavad ja kui kuradi tähtis see on, et nad tuleks mu sünnale???
I guess I’m damaged. Very very deeply, stongly damaged. Damaged and I don’t even know why. And it’s kinda messing up my life. But how does one become undamaged? Like Greg said: people don’t change.
I’m done and gone EMO. Don’t laugh, it’s not funny.No stop it…:D:D

Charis.
… lost myself along the way trying to find myself.

Some kill their love when they are young,
And some when they are old;
Some strangle with the hands of Lust,
Some with the hands of Gold:
The kindest use a knife, because
The dead so soon grow cold.

***

In Reading gaol by Reading town
There is a pit of shame,
And in it lies a wretched man
Eaten by teeth of flame,
In a burning winding-sheet he lies,
And his grave has got no name.

And there, till Christ call forth the dead,
In silence let him lie:
No need to waste the foolish tear,
Or heave the windy sigh:
The man had killed the thing he loved,
And so he had to die.

And all men kill the thing they love,
By all let this be heard
Some do it with a bitter look,
Some with a flattering word,
The coward does it with a kiss,
The brave man with a sword!

Oscar Wilde The ballad of reading gaol

Pärast kooli nägin Rainerit. Tnx:D Tal oli kuidagi väga suur kott. Arutasime mu sünnat sipa. No ta võib end nüüd kutsutuks lugeda. Täna oli hea päev. Kõvasti parem kui ma arvasin et tuleb. Venku vastasin nelja peale ära. WTF? Mata tööst sain ka  ma julgen väite, et tublisti üle poole tehtud, mis on omaette saavtus, kui arvestada seda, kuidas me viimasel ajal matet õppinud oleme. Ja logaritmid… suur küsimärk kui aus olla. Esmaspäevase füssa töö sain viie, see oli nagu hüper super mega uudis. Kaotasin vaid pool punni ja seda seetõttu, et panin leptonid gluuoniteks. Seega sain ka perioodi viie ning sellele on tore mõelda, kui tuletada endale meelde fakt, et ma teen füssa eksaimt. Väike kindlus. Täna oligi siis üks tore füssa eksami tund kah. Madli leidis, et õps on natu nagu House. Mis on tegelikult vist ikka siuke kompliment:D
Eile see-eest oli aga geo eksami tund. Litosfäär läbi, pedosfäär läbi… mis järgmiseks? Isver naljakas on mõelda, kui vähe veel eksamiteni on. Juba saan kahega neist läbi.
Pühapäeva magasin ma suuresti maha. Laupäeval oli siis sveni sünna. Magama sain tema juures alles kella kuue ajal ja üles juba kell kaheksa. Miks krdi pärast minu telefon ei hellanud? Hea, et kodus kuueni magada sai:D
Sünna ise oli tore. Tantsisime hullult, mängisime uut lauamängu, rääkisime ja lollitasime. Väristasime värisevaid sõrmuseid.
Eelmise nädala teisipäeval käisime ülikoolis. Kuulasime loengut või midagi ülikooli sisseastumisest. Neljapäeval hüppasin kekas tervelt kolm minti. Ja ei teinud ühtegi viga. Ja pall… taaskord: püüa kinni. Tõsiselt räägite või? Löö! Issand jumal, valus on juh!
Rootsi reis: DRAAAAAAAMA ja veelkord Drama! Õnneks mitte minu ümber ja ma julgen väita, et ka mitte minu tõttu. Suhted lihtsalt on sellised. It’s funny that people even bother. Jalad valutasid ja tagasisõidul kõikus laev veidralt. Kaisa hammustus mu jalal rabas kõiki. Milline elajas. See pole veel ära läinud aga teeb edusamme.

Charis.
Madli on nüüd täiskasvanud.
Edu talle sellega.