It’s a sin…
Miks me peame koguaeg mingis kastis elama. Igal ühel meist on oma väike kast, milles me siis kössitame. Ja kõik need väikesed kastid, mis defineerivad siis normaalsuse või midagi sinna poole, on kambakesi koos ühes suuremas kastis. Ja nii need kastid lähevad, moodustades gruppe ja suuremaid kaste, kuid lõpuks on ikka üks suur kast kus kõik need kastid, ka see kus sina sees passid, asuvad.
Jah tuleb tunnistada, et elu selles väikeses kastis on omamoodi mugav. Selline soe ja muretu, piiritletud. Ei pea eriti vaeva nägema, või mis?
Kastist väljas on tühjus täis asju mida varem näinud pole, uudsust. Miks ei võiks me vahel siis sellest äärest üle piiluda, välja me vast astuda ei julge aga miks ma siiski vahel piiluda ei või? Seal teiselpool seinu on ju nii põnev. Miks ei võiks ma vahel poes laulda või tänaval tantsida ja karjuda kõva häälega üle tänava: “Jaanika, miks sul telefon hääletul on?” Ma ju tahan, mis see teiste kastide asi on millega mina oma kastis hakkama saan?
Kui teiste kastide elanikud ei soovi kasti äärest vahel üle piiluda, on tegemist nende probleemiga. Neil ei ole õigust ju siis minu kasti käsutada sest minu kast pisut elavam on.
Kastist välja astuda aga siiki ei julgeks. Üle piiluda, muust aimu saada pole nagu lugu, kuid drastiliselt teistest erineda on ikka raskem, kui teistele sarnaneda. Samas ei taha olla nagu teised, täpselt nagu teised. Ikka erineda, silma paista aga mitte kastist väljas seista. Kastis on hea. Väljapiilumine on lahendus. See on nagu kuldne kesktee.
Piilume üle kasti:D
Jah tuleb tunnistada, et elu selles väikeses kastis on omamoodi mugav. Selline soe ja muretu, piiritletud. Ei pea eriti vaeva nägema, või mis?
Kastist väljas on tühjus täis asju mida varem näinud pole, uudsust. Miks ei võiks me vahel siis sellest äärest üle piiluda, välja me vast astuda ei julge aga miks ma siiski vahel piiluda ei või? Seal teiselpool seinu on ju nii põnev. Miks ei võiks ma vahel poes laulda või tänaval tantsida ja karjuda kõva häälega üle tänava: “Jaanika, miks sul telefon hääletul on?” Ma ju tahan, mis see teiste kastide asi on millega mina oma kastis hakkama saan?
Kui teiste kastide elanikud ei soovi kasti äärest vahel üle piiluda, on tegemist nende probleemiga. Neil ei ole õigust ju siis minu kasti käsutada sest minu kast pisut elavam on.
Kastist välja astuda aga siiki ei julgeks. Üle piiluda, muust aimu saada pole nagu lugu, kuid drastiliselt teistest erineda on ikka raskem, kui teistele sarnaneda. Samas ei taha olla nagu teised, täpselt nagu teised. Ikka erineda, silma paista aga mitte kastist väljas seista. Kastis on hea. Väljapiilumine on lahendus. See on nagu kuldne kesktee.
Piilume üle kasti:D
Tegelt täna ma bussis sõites mõtlesin, et mis siis oleks, kui homset ei tuleks. Kas ma oleks õnnelik, mida ma kahetseks.
See on alati üks kuradima keeruline küsimus.
Ma olen elanud ja elan oma valikute järgi. Kuidas ma saan oma valikut kahetseda, kuidas ma saan seda mitte kahetseda.
Mis oleks kui…
Ei tea kas te saate aru, kas ma üldse saan aru.
Matemaatiline Geenius…
Charis
Posted by in 19:20:41
