Just another day…

“Naised leiutasid prostitutsiooni, et seksi eest raha saada. Mehed leiutasid armastuse, et seda tasuta saada.”
M.

Nad ütlevad, et maailmalõpp on lähedal. Liiga vara on vist hullult käituma hakata. Põhimõttelsiselt asi on lihtsalt selles, et mina tean…. mida ma teeks… neli tundi enne. Elu elada, sest sa sured… “Ühe jalaga hauas” Tõeline tundmus!

Oi oi oi. Paha olen. Kaisa, kus piits on?
Mmmm, mu päävik lõhnab magusalt. U?

Nädalavahetus, esimene see kooliaasta. Oi, palju esimesi… Ja esimesi viimaseid.
Avastasin endale GossipGirli. Ilmselgelt paha idee, liiga mõjuvõimas. Ehk siis terve nädalavahetust täis ideaalsust, mis lähemal süvenemisel polnudki nii ideaalne- just nagu mulle meeldib. Me kõik vast teame, kuidas ideaalsus mulle mõjub onju? Eksju? Ehk siis nädalavahetuse lõpuks olin ma mitu head korda hullem, kui ma seda tavaliselt olen. Poleks uskunud, et see võimalik on, või mis? Noh, paistab, et on.
Laupäeval oli teemaks siis naise keha leidmine. Vot otsi keerulisemat ülesannet. Ja siis tuli see keha veel jäädvustada. Jup, noh mina sain vähemalt roosa, kollase ja valgega hakkama. Ärgem unustagem ka katmist, jah selles olin ka tubli.
Tädi käis külas. Kooki sõime, kana tegin.
4,5,6 let me grab my umbrella…
Oi ja õhtul ei olnud ma kodus. Haruldane juhtum. Õnne tänav, kõnnak läbi pimeduse- otsi valgust. Haukuv koer ja tuleta lõke. Kaks ja kaks teeb kokku neli. Three’s a crowd.
At first I was afraid, I was petrified… but then… I grew strong.
Veidrad pingid, nimeta näod mustuses. Tubakas ja suits, jalge ees maas. Pooleks keskelt. Gay friend, who’s not so gay. Vähemalt mitte ses mõttes…
Everything is meant to be OK.
Elu on Võistlus, Elu on Võitlus. Keegi ei ole veel kaotanud, keegi ei ole veel võitnud. Mõlemal on oma hind, kui su taskud tühjad, ära peta end ja teisi, lootusega seda maksta.
…But you lie to yourself. I can see the shine, shine in you… (Kwan-Shine)
Kaardinad ees, suletud uks. Süütud sõnad, närivad teemad. Mõistujutt ja väike võistlus. Õed ja vennad ja sõbrad. Sõnad, sõnad, sõnad. Teod? Uhkus ja eelarvamus. Muutuv maailm.
… kuid oled sa kunagi mõelnud mis saab kui mind enam ei ole?
Ja naine anti üle. Esmaspäeval, kui väljas sadas vihma. Mõni oli joonud ja mõni mitte. Remarque kangelastele tegi alkohol mõõdukates kogustes vaid head. Hm ja eile jõin mina veini…
Vihm on mõnus, on vaikne ja haarav ja täitev. Aga vahel võib tuua ta hirmu, segatuna paanikaga. Knowingless…. ehk siis ma kohe kategooriliselt ei suuda kannatada seda roosat võbelust. Ka siis kui see ei võbele.
Heartbeat, increasing heartbeat… you hear the thunder of stampeding rhinos, elephants and tacky tigers…
Inimesed, inimesed. Looma iseloom, raiutav roigas- mõlemad on väga põnevad sõnade kombinatsioonid.
Põhimõtteliselt istuvad meil seljataga mehed, kes hästi panevad. Heh, sorri M!
I’ll make it through the rainy days…I’ll be stronger than I’ve ever been…
Miks ma olen nii negatiivse suhtumisega? Põhimõtted, laulmine on nende vastu. Privaat vestlus “ma olen lihtsalt õel”aga, nädal vaevalt möödas. Heh, ei üllata.
… a girl’s got more to do than be the way you think a woman should… in this mans land I can understand, why I’m taking command…
Filosoofia. Sünnitusvalud elab üle. Hea ja halva mõiste on suhteline. Blank face! Put it on!
… climb, climb into the rocket and set the fuse to go, go, go…
Neljapäev, värin, surin, susin. 11mnes september. They say it’s nine eleven. Aglaselt ja aegluubis… pole minu tugevaim külg. M ja Üllar Jörberg.
..tip, top ready for the sky, ready to go, go, go… fly into my path…
Homme tuleb joosta ja taimi vaadelda… See kord me alla ei jää, sest meie ju retsi ei korralda?!?

Charis.
Armukadedus on üks lahe sõna… ^{Sõna, kõik.}
Inimesel kellel tekivad teise inimese suhtes sügavad tunded näevad teises inimeses kõike mida seal tegelikult pole…

Black Eyed Peas-Pump it

Chocolate Cake
and after Nine.
There’s no ache
in drinking wine.

Happy tingle
twinkle toe.
Christal angel
make a bow.

Ringing feeling
fills the air.
Finding meaning
in this flair.

No, no, no… make the leaves not fall.

Charis.
I’m Not Issue Free. So what?

TsitTsjät. Et siis nii ta jääb…
Can’t fail. Won’t.
It’ll come, I know…
… It’s on it’s way
for sure this time.
If only
I’d know
what it is.
Before…
It’s here.
Come, come, come.
Just stay a while.
Be mine.
I’ll be yours.
I hope I can…
So now I guess,
I must be needing help.

Charis.
Comfort food… Always a pleasure.

Ma alustaks tänast postitsut samast kohast, kust üleeelmistki. Ehk siis:
Nõmedad, pinda käivad, kohutavad, kõike teadvad horoskoobid ütlevad mulle asju… Pagana minu pea leiab, et need asjad on tõesed. Vastikud tulemused. Kas ma pean tõesti nende lugemise lõpetama sest ilmselgelt nemad minu piinamist ei lõpeta.
Heightened appetites (of all sorts) are a natural this time of the month, as will be opportunities to fulfill them. Pick as you would from a smorgasbord and don’t chow down too heavily — the taste is what counts, volume only slows you down. Variety is the spice, intensity the sweetness, whatever or whoever is involved. A good time for just getting out there and getting physical.
No nii… see on üpris üheselt mõistetav ja selge, või mis? Siin pole vähemalt probleemi…

Tension is brewing, Realism and Power Play.

Wild thing, you make my heart sing, you make everything….
Homme on esimese koolinädala viimane päev. Nädal on möödas. Palju, palju on nädalaid on jäänud. Seega, kuhu me jõudnud oleme? Täpselt, väike samm suurel teel.
Tänase päeva tunnid olid kõik üpriski lebod. Ainult tuleb välja, et me peame nüüd viimaks ka kunstiajalugu õppima hakkama. Hm, kaks aastat tõsisemat lebotamist ja nüüd siis… Ma tean küll ütlust Better late, than never, kuid hetkel leian ma, et asi on ikka üpris metsas. Seega sometimes, like now, never is better than late. Ja ärge tulge mulle rääkima asja kasulikest külgedest.
Täna hommikul ärkasin ma suure sooviga lugeda üht oma venamat postitust. Täpsemalt ühte juttukest, mida keegi teist näinud ei ole, kuna mingil veidral põhjusel leidsin ma, et selles on liiga palju mind. Ilmselgelt ei olnud mul selleks aega:S
Eilne hommik algas aga mõnusa sõnumiga ja vahva vestlusega. Tegelt ka, nii oli tore oma päeva alustada. Olgugi, et põhi teemadeks olid probleemid, probleemid, probleemid. Olgem ausad samas… me oleme ise oma probleemides süüdi.
Eilne päev oli kõvasti keerulisem kui tänane. Mata on raske, perekond saab vaimukas olema… Koju tulles olin ma nii läbi, et nii pea, kui ma oma keha hetkeks diivanile laotasin, jäin ma tukkuma. Ja nii veetsin ma päris mitu head tundi…
Ah ja minu esimesed kodutööd on tublisti tehtud. Tänu madli veenmisele.
Laupäev tõotab põnev tulla…
Ning mina olen viimaks jälle mina. Ja madli hakkab ka uuesti blogi pidama. Vot see on tore, või mis? Tema postitusi oli alati põnev lugeda…. jään huviga ootama.

Charis.
I guess I lost my senses momentarely.

Madli ütleb (22:17):
no aga Halloo ! ilmselt oli halb lubadus ja mõte.
***
Madli ütleb (22:17):
,,,mis ajast me heategevusega tegeleme?
***
Damn Precious. ütleb (22:21):
sul on niii õigus
***
Madli ütleb (22:22):
ma ei tea…see tundub lihtsalt  loogiline…
Damn Precious. ütleb (22:22):
tundub jah aga ise endale ma seda küll ei ütleks
Madli ütleb (22:24):
sellepärast peabki küsima nõu…sest ise selle sees olles ei märka pooli asju ja ei saa kainelt mõelda…teistel pole mingeid emotsioone mängus, endal toimub mõtlemine südames teistel peas….
Damn Precious. ütleb (22:25):
ma ei oleks uskunud et ma seda ütlen  aga jah.. ma ei mõtle hetkel peaga
Madli ütleb (22:25):
ma tean
***

Charis.
Up in the sky, I’m up in the sky.

Vastikud, targutavad horoskoobid arvavad, et neil on vastused kõigile mu küsimustele ja probleemidele ja et nad on “oi nii targad”. Vahest äkki aitaks.
Today’s fortune: Everything will now come your way
Ok, that’s fiiiine but still… What is Everything? And will it just come or will I have to work for it? Do I even want all that everything?

Jup, keeruline päev. Venkus lugesime mingit teksti, rääkisime oma suvest in russian ja üleüldse oli see kõik nõme, mõttetu. Pmliselt olid kõik tunnid kuidagi nii kauged minust. Ajaloos kordasime, matemaatikas olin ma ahastuses, filosoofias naljatasin kerstiga teemal: “Kas see on ikka aken? Kas see on lamp, pirn või valgusti? Ja miks me nii arvame?” Oli äärmiselt põnev. Pmliselt arvestades õpsi juttu, jäi mulle mulje, et ma olen suht filosoof. Muidugi oli later allu pettunud ja leidis, et ta rääkis iseendale vastu, kuna “filosoofias ei saa ju hindeid panna nägude järgi, vaid ikka vastupidi”. Kohutav lausa. Söömine oli ka kohutav. Vähemalt sai supp otsa ja mile anti praadi. Siiski igatsen ma nii väga oma vana sööklat. Nii nii väga. Siuke segadus oli sööklas ja toitumisega ülddse täna. Kekas rääkisime ja hiljem mängisime jalkat. Mainiks ära, et minu tiim tegi teisele tiimile pähe. Super tore. See oli kaiff. Siis jooksin veel kaks ringi ja sain koju. Vot siuke nõme päev oligi.
Vähemalt mõned inimesed toodavad, muidu oleks suht must.

Charis.
Where has the sun gone, it was here just a minute ago.

Minu sügise võin ma nüüd viimaks alanuks lugeda. Suvised õhukesed pluusid, lühikesed seelikud ja kaunid kleidikesed on kadunud kapipõhja, kuhu nad vast jäävad puutumatutena mitmeks kuuks. Laua kõrval seisavad virnas homsed kooliasjad ja ka riided on välja valitud. Tuleb välja, et mul ei ole pääsu…

Mind on tiritud, tõmmatud, lükatud ja ma olen lasknud seda teha. Raske usukuda või mis? Lihtsalt vahel ei ole kõik nii kerge, kui see kõrvalseisjatele paistab. Kõigest ei ole võimalik aru saada. Aga selles, kui mina asjadest enam aru ei saa, võin ma süüdistada ainult ennast.
Ma olen hakanud mõtlema, et ma ei ole hea inimene… see on kurb, sest ma ei oska muud olla, kui see, kes ma olen.
Lugesin täna pisut oma vanemaid postitusi. 11nda klassi algusest. Julgelt võin väita, et on toimunud muutus. Mulle tundub, et asjad olid siis kergemad, päevad lõbusamad. Rõõmu väikestest asjadest oli rohkem. Või on asi lihtsalt hetkes… kõiges selles nostalgias?
Septembri kuus, kõik kõik on uus. Nii nad räägivad ja neil on vast õigus. Aga mulle täitsa meeldis vana, nüüd, kus ma sellele mõtlen. Uus vajab harjumist, sisse kõndimist ja see on alati keeruline teekond. Ma tunnen end juba praegu nii väsinult, tülpinult. Sest mul on tunne nagu ma oleks selle kõigega varem juba võidelnud.

See viimane esimene september, sel kujul nagu ma harjunud olen, on nüüdseks läbi. Mu hetkeline melanhoolia ei poolda väga kõige positiivse kirjutamist, kuid ma tean, et tulevikus tahan ma, et siin oleks midagi mõtekamat, kui suur posu kõike seda…
Segadus bussidega tekitas kohe hommikul varakult tunde, et pole just minu päev, kuid õnneks ei jäänud ma kooli hiljaks. Jumbule viidud lill oli tast pikem, kuid jumbu ise meenutas mulle mind tema vanusena. See oli nii armas ja ma soovisin, et see oleks mina, kellel kõik kõik on alles ees.
Väike tee tassis, rääkisime Annesega tema uuest naisest ja hiljem uus aktus. Mis osutus suurepäraseks võimaluseks meile omavahel jutustada ja nalja teha. Tegime ka pilti, mis tuletab mulle meelde, et ma peaks seda Brixult küsima.
Emajõgi on ikka ilus… On tore mõelda, et Tartust voolab läbi üks kaunis kaunis jõgi. Ja see jõgi ning tema vool on pidevas muutuses. Jah, the wind of chance.
Saime gängiga kokku purskaevu ees, pakkusime kõneainet ja mina kannatasin teatud noormehe kommentaarida käes, mis olid küll ära teenitud, kuid siiski, laske elada. See ei puutu teisse! Istusime natu Tsingis, siis käisime tegime purskaevu ääres pilti… taaskord, sooviks saada ka neid enda valdusesse. Pärast kõike seda istusime mokas, jõime teed, sõime kooki. Mõni leidis, et me olime tühjad, teine aga, et olukord on pingeline. Mina aga ei viitsinud, ei jõudnud süveneda. Vahtisin niisama ringi, kõigutasin jalga, kuulasin poole kõrvaga.
Ja bussil… oi jah. Ma pean hakkama nüüd jälle viis päeva nädalas bussiga sõitma. Ohe, kooli algus pole kunagi nii depresiivne tundunud olgugi, et ideaalis peaks kõik normaliseeruma. Ei ütleks enam nagu eriti.
Täna siis:
* Annes küsis, kas ma olen juurde võtnud, ise nimetades seda komplimendiks. Hm? Kas asi on minus või ma ei näe seda asja nii? Vähemalt, ei leia mina, et mul midagi vinguda oleks.
*Mingi onu vist, minu meelest filmis kuidas ma oma kleidis kõndisin üle raekoja platsi. No milleks see vajalik oli?
* Vanad inimesed on väga uudishimulikud. Ma usun, et nende blogi oleks päris põnev lugeda, kui nad ei blogiks iga päev ja kirjutaks võimalikult vähe iseendast.
*Annese pruut läks talle maksma kogu palga ja ka SMS laenu.
*HKd ikka ei kallistaks.
*Uuest klassist avaneb imeline vaade.
*Homme on esimene tund vene keel, siis paar tundi veel ja kaheksas, üheksas tund on mu lemmikud. Kehaline. Kas pole mitte tore. Ma ütlen, teisipäev loodi minu piinamiseks.

I sit and talk to god but he just laughs at my plans.
… Cause´ I’ve got too much life in my veins.
That’s why I keep on running…
Oh i wish I’d live my lies.
If only you could see into me…
And I wonder if I’m just built this way?
Go back to start again.
Someone else for the day, another pair of eyes.
Take a deep breath in… and go, do, be.
It will soon pass whatever it is.

Charis.
Ringike. Spiraal ooo keerle.