Just another day…

Glöggi ja Blogi.
Rosinaid Tahaks. A little help?
Seega… koolivahaeg on juba neli tundi ja 10 minutit. Hetkel. Oh blessed times. Päris pikk paus tuli vahepeal blogi sisse. Yeah, nagu mul oleks süümekad. Pmliselt here’s what’s happened: Life. Okei, ma võin anda täpsema kirjelduse.
Väga kiire tempo on olnud. Kooli ja ÕE ja siis kõige muuga, Asjad muutuvad nii kiiresti, kas teate? Ühel hetkel on ball, siis ei ole, siis jälle on ja nüüd jälle ei ole. Sheesh kohutav I hear in my mind all these voices, I hear in my mind all these words, I hear in my mind all this music… break my fall.
Mata seisu võib hetkel kiita. Nelju võib kiita. Kusjuures on see tegelikult mulle parajaks üllatuseks. Ulme, ülla, ülla.
Aga eesti keele peale ei tahaks ma isegi mitte mõelda… Oh and here I go again! Slippery little devils, these thoughts. Find a cure, find a cure for my life… oh my god.
Minu eelmine nädal oli… nauditav…
Nii siis, milline on näljase tõugu roheline? Vastus sellele küsimusele peitub minu päuerpointis Vene keele. Tekitas huvi? Ei! Miks küll? See oli nii põnev!
Teisipäeval tuli joosta treppidest üles ja alla. Vanas koolimajas nagu viis korda neli korrust. There’s nothing you can’t overcome, when you put your mind to it.. and decide to cheat. Neli korrust ei sobinud mulle lihtsalt kuidagi. Lisaks sellele jätkus teisipäeval saaga: Kuidas saab keegi nii loll olla ja mitte sellest aru saada. Selle episoode on võimalik näha iga nädal esmaspäeviti, teisipäeviti ja reedeti. Viimane osa oli eetris täna kella 11ne ajal.
But tea can do that!
Neljapäeval kirjutasime me kõik liiga palju… Nelja tunnine kirjand Hemingway teemal plus mitmele meist viie minutiline kõne kas Lõuna-Ossetia, Tuumajaamade või SMS laenude teemal. No need to break down, no need at all, It’s just a ride, sometimes you’re up, sometimes you’re down, enjoy the ride. Kuid vähemalt sain ma eelmise kirjandi 80 punni. Ma olen rahul. No matter what S might or might not say.
Viimasel minutil nagu alati, otsustasin ma reedel kodust välja ronida ja pittu mina.One for fun. All for fun. Üliõpilased, kas mul on nendega seoses ka mingisuguseid standardeid? Noh kui on, siis ilmselgelt ei vasta nad neile, sest ma ei näinud ühtegi standardit kusagil. Natuke paanikat leidus CTs aga tore oli ja kõik lõppes hästi… kuigi kingad olid sips läbi.
Laupäeval tšillisime J pool. Tehti vesikat, mina ei teinud. ÜberBlingen. See-eest mängisin ma PSII. Mingit veidrat car ride thingi. T ja mina reissisime. Loogish, et mina kaotasin kahel korral kolmest. Aga ühel ei kaotanud, esimeseks tulin. Take That!
Pühapäeval otustasin ma viimaks ka õppida, et oma eta seisu heaks midagi teha. See läks hästi… kuni šokolaadini. Aga see oli valge ja kookosega. Šokolaadi vastu ei saa võidelda. Tastes so good, who’d have thought it would?
Ja uus nädal. Oh.
Kuid vaata nalja. Nädal enne koolivaheaega! Elas üle. Tänasega algaski vahekas. Muidugi, nagu alati tuleb lõpetada pauguga. Meie pauk jõudis kätte InimeseJaÕiguse tunnis, kus A pidi vaidlema terve klassiga sest see on lihtsalt nii loogiline, et 120cmrine naine ei saa töötada pangas klienditeenindajana, kuigi tal on kogemused ja haridus olemas. Jap mõistatus, kuidas keegi teine selles loogikat ei näinud. Ära muretse A, me mõistame ja sümpateerime.
Minu koolivaheaja plaanid: Just Dance! Ülejäänud ajast loen Salingeri “kuristik rukkis” mis oli kusjuures taskus John Lennoni tapjal. Muidugi Inglise keeles. Lisaks joonistan natuke ja teen kõike, milleks kooli kõrvalt aega ei jää. Olge mu üle rõõmsad. Musid!

Kuidas see võimalik on, et ilma suure varbata oleks kõvasti keerulisem tasakaalu hoida. It’s just a toe.
Taaskord, mu blog on segaduses. Jah, mu blog, mitte mina. Ma ju tean, et ma kirjutasin kolmapäeval. Ja ma olen üpris kindel, et Tuesday ei ole kolmapäev. Go figure.
Neljapäeval käisingi siis kinos. Cinamonis. Vaatmas Hitler, Kaput! Nagu K ütles, siis juba sõna kaput viitab selle filmi äärmisele vasakumeelsusele ehk siis äärmiselt vasakule film oli. Ei vihjanud vasakule, oli! Lihtsalt oli. Nii me siis naersime. Uh, boy shock me like and electric feel... Pärast läksime J juurde. Tegime õunasaiakesi, jõime teed. Oh gosh! It’s just so good, so simple. With you, everywhere. Ja enne 23 olin ma kodus. Thinkin’ it’s good to be me.
Reede. Esimene tund. Ühiskond ja arutlus. Well that didn’t go so well. Ja ülejäänud päev oli nii mõttetu, et anna või otsad.
Aga vähemalt õhtu oli tore. J ja K ja mina… Inimeste juures. S, R, R, A. Kas pole tore lugeda, kui nimed on kõigest üks täht? Mitte mitu?
Spotted: A and S on the same train as J. Now this is a small world.
Istusime rõdul, Istusime sees. Tegime nalja ja sõime lasagnet.
Wish I could shut my playful mouth…
Ain’t life grand? I’m a social butterfly.
Laupäev. …and it brakes my heart. He.aaa.aaart. Meeter tekiilat, sidruniviilud ja sool. Meie laual,. Wäo. Aga kus on bänd? Ja kui nad lõpuks ilmusid. Man, did they stink! Ja need, hm vanemad inimesed, gosh do they dance weird. Nad on hullemad kui teismekad. Ei põrka sulle üksi otsa meeletus tantsuhoos, milles muud tähele ei pane, vaid aeglast valssi tantsides. Ökk. I’d say. I’ll never, never I say, be like that.
Homme on matas KT. Ma ei oska… õppida selleks. Ja ma ei taha kah väga. Kuid mul on siuke paha tunne, et väga väga on vaja see töö hästi teha. Ning täna õhtul taaskordne koosolek. Whii.

Teate, ma näeks ülikonnas hea välja… ja see ei ole arvamus, mida ma avaldan. Ei, nii ütles mulle väga hm usaldusväärne allikas.
Kusjuures, kas ma mainisin, et reedene õpetajate päev oli tore? Must have.
See nädal ei ole GG. Ega ka uut House osa pole ilmunud. Kas minu piinamiseks?
Laupäeva ma ilmselgelt magasin maha nagu mul iga nädal kombeks on. No surprises there. Pühapäeval kirjutasin kirjanit. Ja kui ma ütlen kirjutasin siis ma mõtlen vahtisin telekat ja toksisin seosetuid sõnu. Geniaalne, või mis? Now, shut up and let me go! Õhtul läksin creppi, kus toimus järjekordne koosolek. Meid oli kuidagi vähe ja ma kaotasin end peagi. Kuid whiii me teeme balli, balli, balli. Ning ei ball ei ole p tähega, siis oleks ta ju pall I’m just like a barbie, the life of the party… Ma ei jõua ära oodata. Muidugi, mul on kaaslast vaja. Ja kleiti. Ehk siis pmliselt on mu vajadused suuresti rahuldamatud. Give me more…

Oi esmaspäev. Hull päev, ütleks. Ühiskonna töö läks ässalt. Kohe tegelt kah, jube hästi läks, minu meelest, kuid who knows what life holds? Matatöö… emmm. Väga nõmpar. Ehk siis erinevalt J ja A ei kummarda ma matemaatika ebajumalat. Kurb küll. Aga arvake ära, kes see eest bio KT viie sai? Kui te pakkusite mind, siis arvasite valesti. Oh ei, niisama naljatan. Sain jah. Musid!
Teisipäev oli pointless. Vene keelest ei saa ma taaskord midagi aru, aga samas kes saab? Kas venelased üldse saavad? Hull keel on ju? Või te ei nõustu…
Ja täna lasin ma kooli üle. Hommikul ärkasin põnevate ideedega, pärast väikest vanni olid need formuleerunud plaaniks ja nüüseks on need üpriski… mõttetud. Ehk siis hüvasti!

You think I’m crazy, well boy I just might be… but boy you’ve made me crazy. I’m not stupid, i’ll leave that to you. Täna vaatasin ma Smallville-i, Meeleheitel koduperenaisi. Otsisin netist pilte, kuulasin muusikat, lõpetasin soperdise mida ma kirjandiks nimetan… ja jõudsin siia, kus ma praegu olen.
There’s a little caffee at the end of the world, everybody knows, that’s where everybody goes, so I knew that you would…. Kus ma siis praegu olen? Köögis, läpparis. Enne tegin ahjuõunu. Ja mul on hea tuju, väga hea tuju. Oletamatu. Ületamatu. Buzzin’… like she fell in love.. I promise… we gonna do it again. Lisaks on mul ka sips igav. Ja need kaks omadust minu puhul.. ohtlik. Ütleks.

Teisipäev. Keka. Ken ja Barbie. Not really, but almost.
mu avameelsus on kuhugi kadunud
sa tegid sellega midagi
ära sõin
võin vabalt veel süüa
kui vaja
Homseks on mul “vanamees ja meri” lugemata. No news there. Aga mis seal ikka. Läks merele, poisita, oli noh sügavamõtteline, siis tuli kala, võitles kalaga, jõudis rannikule… lõpuks… kala oli lustik. Vot, oli alles elu vingerpuss. Ehk siis mõte? Võitle palju võitled (elu on võitlus, umbes) ikka kaotad. Sest surm on ju kaotus? Pmliselt?
Kunstis teen päuerpointi. Põnev. That’s it.
Retoorikat ei ole homme. Mis on meeldiv. Seega peale kooli lähen HOTi. Hiljem kinno… Vaatama vene komöödiat. Ning jah mul endal kah raske uskuda, et mina seda vaatama lähen, but why not? So what?
Reedel peaksin peale kooli minema ja vaatama, kas ma saan verd anda. Pagana neetud hemoglobiin. Ma ju söön rauda. Ja Siis on CTs MTV pidu. Aga kõik on kuskil või kellegagi ära, nii et ma mõtlen, et ehk.. mul õnnestub hoopis Tallinna endasse minna? And guess what, I’m having more fun.
Pühapäeval kavatsen ma tõsiselt matat õppida. Jama. Ma tahaks, et mulle meeldiks mata aga ta ei meeldi. Mitte praegu vähemalt, seega tuleb sundida end…
Aga kuskil kolme nädala pärast saan ma siit ära. Nädalaks. Ära siit. One day I’ll fly away, Fly, Fly… away. Tõesti ei jõua ära oodata.
Oh issand see aeg läheb nii kiirasti mööda. One day I’ll wake Up. I’ll look in the mirror and wonder where my life has gone, where my beauty and the people I love. The person I love. I don’t want that day to come.
Ma tahaks lasta end hüpnotiseerida… et saada teada… paari asja. How deep is your sky, how deep is your ocean, how deep is your love?
Stiina tuli. Jp. Käib mul. Ikka veel. Tegelt tahtsin ma seda juba ammu asendada Eesti looduse Või Horisondi tellimusega… hm. Kuldkala mälu. Get gone, be out, roll out, peace out, get up and bounce, bounce. Goodbye.
Ma tahan. Palju tahan. Ja küll ma saan kah, lihtsalt, pean piisavalt tahtma. Ja praegu ma tahan aega. Aega endale, aega teistele.

Charis
But I forget that i’m a lady, I’ve had too much wine.

Põnev. Seega, me kõik teeme vigu. Kas selle vea tunnistamine on õige ja rüütellik, kui selle tulemuseks on ainult valu? Või on see pigem isekatel eesmärkidel, et jagu saada oma painavast südametunnistuset? Nii siis, mu järeldus sellest oleks, et tõde ei ole alati kõige õigem tee, kui väga me ka seda ei sooviks. Tõde on illusioon, miraaž. Lihtsalt meie ettekujutluse vili. Cause I do believe in make believe.Ning kuigi me leiame, et kui ka tõde haiget teeb, siiski me eelistaks seda valele.. siis ma pean vastu vaidlema. Ei. Mina ei eelistaks. Kui see vale ainult mulle haiget teeb. Mulle ja teistele. The thing about truth is.. well it hurts. So we lie. Kuigi vales elada on ka üpris karm. Ja mis kõige hullem… vales ei saa elada ilma, et sa ei tajuks, et see on vale.

Ma avastan end öösiti ärkvel, ärkvel keset und. Ja ma mõtlen, miks ma ei maga. Kuigi just hetk tagasi olin veel kuskil unes keegi teine, kellegi teisega. Ja ma pööran ümber, teisele õlale. Eemale jõllitavast seinast, veendumusega, et und ei tule enam eales. Ma ei näe midagi. Happiness is a warm gun, bang bang, shoot shoot. Ma sulen ohkes silmad. Kui ma nad jälle avan, on möödunud tunde. Kõik toimub uuesti, kuni lõpuks saadab valgus mind mu piinas. Fascination.. it’s just the way we feel.

A hectic week. Full of me being hectic and rather disastrous.
Pmlislt väidab mu blog mulle, et mu eelmine “asjalik” postitus tehti pühapäeval. Well hell no! You must have your dates confused, sest ilmselelt lõpetasin ma selle ÕOV koosoleku ja esmaspäevaste sündmustega. Lisaks, et see ei ole esimene kord… kuidagi häiriv, et mu blog minust päevakese maas paistab olevat.
Bio KT oli üllatavalt kerge, kuigi ma olen pisukt mures õpetaja pärast. Ta paistab üpris närviline olevat ning vahel mõjub ta lausa hirmutavalt vägivaldne. Wanna talk about it? Ning ei, asi ei ole meis. Kui siis hästi natu.
Ja kriket??? Like where’s the point. Or am I just too blind to see? 
Õpetajad olid kah reedel parajad popitajad. Aga nalja sai. Ja kooki sai. Ja luuletada sai, joonistada kah. Või noh, nemad said. It’s like a revolution.
Järgmine nädal tuleb oisut keeruline. Pisut might be underdoing it. Aga eks me kõik teame, eeskätt muidugi minu endaga, how very able I am.
Üleüldse…. kuidas armastada inimest, kes ennast ei armasta? Kuidas austada inimest, kes ennast ei austa. Kuidas võtta tõsiselt inimest, kes ise end tõsiselt ei võta. Seega, miks kurat leiavad inimesed, et neil on õigus arvata, et ego on halb asi? Et ego olemasolu oleks kuidagi solvav!? Või et see, kui inimene on iseendaga rahul oleks asi, mille üle nalja heita või mida kritiseerida? Ei, ilma egota, minu arvamuse kohaselt, läbi ei saa. Ning ma julgen väita, et kui sa suhtled minuga, siis sul on ka ego… muud moodi sa hakkama ei saaks. Ja üleüldse, kui sul ei oleks, siis sa ei suhtleks minuga, sest guess what, ma ei suhtleks sinuga. No ego is worse than a big ego.
Ning A. vaidle vastu palju sa tahad aga sul on ego! See lihtsalt väljendub teistmoodi.
Tagasi teemasse. Eilne rebastepidu. Let’s  have some fun this beat is sick… I did have fun. And fun out of my element. Ning tuleb ka avaldada oma rõõmu selle üle, et mõnel on nüüd juhiload. Täpsemalt Sil. Ning mis veel parem… ta saab meid ringi sõidutada ja ei pane pahaks kainekaks olemist. Now can life get any better?

Charis.
… seal it with a kiss.

Eluga on vahel tsut-tsut raske hakkama saada, olete märganud?
Või on asi minus?

Charis.
Once in a blue moon.