Tuesday, October 7, 2008

me and you and everyone we know

You don’t know how you met me,
You don’t know why you can’t turn around and say good-by.
All I know is when I’m with you I make you free.
…. you won’t find nobody else like me.


I’m not a damsel in distress. I’m the damsel.

Teate, ma näeks ülikonnas hea välja… ja see ei ole arvamus, mida ma avaldan. Ei, nii ütles mulle väga hm usaldusväärne allikas.
Kusjuures, kas ma mainisin, et reedene õpetajate päev oli tore? Must have.
See nädal ei ole GG. Ega ka uut House osa pole ilmunud. Kas minu piinamiseks?
Laupäeva ma ilmselgelt magasin maha nagu mul iga nädal kombeks on. No surprises there. Pühapäeval kirjutasin kirjanit. Ja kui ma ütlen kirjutasin siis ma mõtlen vahtisin telekat ja toksisin seosetuid sõnu. Geniaalne, või mis? Now, shut up and let me go! Õhtul läksin creppi, kus toimus järjekordne koosolek. Meid oli kuidagi vähe ja ma kaotasin end peagi. Kuid whiii me teeme balli, balli, balli. Ning ei ball ei ole p tähega, siis oleks ta ju pall :) I’m just like a barbie, the life of the party… Ma ei jõua ära oodata. Muidugi, mul on kaaslast vaja. Ja kleiti. Ehk siis pmliselt on mu vajadused suuresti rahuldamatud. Give me more…

I live in a perfect world.

Maskeraad, maskeraad…!
Take my mask when one day falls and another raises.
When a day is born.

Oi esmaspäev. Hull päev, ütleks. Ühiskonna töö läks ässalt. Kohe tegelt kah, jube hästi läks, minu meelest, kuid who knows what life holds? Matatöö… emmm. Väga nõmpar. Ehk siis erinevalt J ja A ei kummarda ma matemaatika ebajumalat. Kurb küll. Aga arvake ära, kes see eest bio KT viie sai? Kui te pakkusite mind, siis arvasite valesti. Oh ei, niisama naljatan. Sain jah. Musid!
Teisipäev oli pointless. Vene keelest ei saa ma taaskord midagi aru, aga samas kes saab? Kas venelased üldse saavad? Hull keel on ju? Või te ei nõustu…
Ja täna lasin ma kooli üle. Hommikul ärkasin põnevate ideedega, pärast väikest vanni olid need formuleerunud plaaniks ja nüüseks on need üpriski… mõttetud. Ehk siis hüvasti!


You didn’t even curse when I was a mystery
Back then, back when you didn’t know me at all
I thought I caught a nice guy who caught my eye
You didn’t have a care, you didn’t have a clue
But seems I brought the worst out in you…

You think I’m crazy, well boy I just might be… but boy you’ve made me crazy. I’m not stupid, i’ll leave that to you. Täna vaatasin ma Smallville-i, Meeleheitel koduperenaisi. Otsisin netist pilte, kuulasin muusikat, lõpetasin soperdise mida ma kirjandiks nimetan… ja jõudsin siia, kus ma praegu olen.
There’s a little caffee at the end of the world, everybody knows, that’s where everybody goes, so I knew that you would…. Kus ma siis praegu olen? Köögis, läpparis. Enne tegin ahjuõunu. Ja mul on hea tuju, väga hea tuju. Oletamatu. Ületamatu. Buzzin’… like she fell in love.. I promise… we gonna do it again. Lisaks on mul ka sips igav. Ja need kaks omadust minu puhul.. ohtlik. Ütleks.


Life in plastic, it’s fantastic
You can brush my hair, undress me everywhere
Imagination, life is your creation
You’re my doll, rock and roll, feel the glamour and pain
Kiss me here, touch me there, hanky-panky

Teisipäev. Keka. Ken ja Barbie. Not really, but almost.
mu avameelsus on kuhugi kadunud
sa tegid sellega midagi
ära sõin
võin vabalt veel süüa
kui vaja

Homseks on mul “vanamees ja meri” lugemata. No news there. Aga mis seal ikka. Läks merele, poisita, oli noh sügavamõtteline, siis tuli kala, võitles kalaga, jõudis rannikule… lõpuks… kala oli lustik. Vot, oli alles elu vingerpuss. Ehk siis mõte? Võitle palju võitled (elu on võitlus, umbes) ikka kaotad. Sest surm on ju kaotus? Pmliselt?
Kunstis teen päuerpointi. Põnev. That’s it.
Retoorikat ei ole homme. Mis on meeldiv. Seega peale kooli lähen HOTi. Hiljem kinno… Vaatama vene komöödiat. Ning jah mul endal kah raske uskuda, et mina seda vaatama lähen, but why not? So what?
Reedel peaksin peale kooli minema ja vaatama, kas ma saan verd anda. Pagana neetud hemoglobiin. Ma ju söön rauda. Ja Siis on CTs MTV pidu. Aga kõik on kuskil või kellegagi ära, nii et ma mõtlen, et ehk.. mul õnnestub hoopis Tallinna endasse minna? And guess what, I’m having more fun.
Pühapäeval kavatsen ma tõsiselt matat õppida. Jama. Ma tahaks, et mulle meeldiks mata aga ta ei meeldi. Mitte praegu vähemalt, seega tuleb sundida end…
Aga kuskil kolme nädala pärast saan ma siit ära. Nädalaks. Ära siit. One day I’ll fly away, Fly, Fly… away. Tõesti ei jõua ära oodata.
Oh issand see aeg läheb nii kiirasti mööda. One day I’ll wake Up. I’ll look in the mirror and wonder where my life has gone, where my beauty and the people I love. The person I love. I don’t want that day to come.
Ma tahaks lasta end hüpnotiseerida… et saada teada… paari asja. How deep is your sky, how deep is your ocean, how deep is your love?
Stiina tuli. Jp. Käib mul. Ikka veel. Tegelt tahtsin ma seda juba ammu asendada Eesti looduse Või Horisondi tellimusega… hm. Kuldkala mälu. Get gone, be out, roll out, peace out, get up and bounce, bounce. Goodbye.
Ma tahan. Palju tahan. Ja küll ma saan kah, lihtsalt, pean piisavalt tahtma. Ja praegu ma tahan aega. Aega endale, aega teistele.

Charis
But I forget that i’m a lady, I’ve had too much wine.

And in the dark of the night, and it gets dark in the night.
I will call your name. what is your name…?


Blank stares and blank pages, no easy way to say this..
And a game.
Posted by Charis in 20:04:26 | Permalink | No Comments »