Just another day…

Niii…. Bora Bora. Vot!
Ja Boys Boys Boys! By Sabrina!
Vahepeal oli meil lumesadu. Liigne lausa. Nii et mina ei viitsinud kah esmaspäeval kooli minna. Teisipäeval sian vähe pähe. Heh. Noh, eks see elu ole.
Uuuuu….. Botan Anna. Like OMG!
Coco Jambo!By Mr. President.
Look… a music list!
Teisipäeval sai kekas tantsitud. Jap, kümme minutit, pärast hm lihastrenni ja palli järel jooksmist. Seriously FUN! I swear.
Ja siis tuli Kersti sünna. Üüüü Salat. Kreeka salat, singirullide pärast oli rabelemine ja viinamarjad ja mandariinid ja melon ja late harvest Rose. Ja siis ülelaskjad.
Kersti, nüüd, reedel oled sa viimaks 18. Meie pesamuna. Jah, sa jääd selleks ka nüüd. Musid sulle!
Neljapäeval oli ajaloo järeltöö. Viie sain. Kõne tegin kah 15 mintaga ära, aga üllaülla ma ei esitanud seda! Noh, mina olin õnnelik. Ja järelka sain viie. Ja perioodi kah, puhta viie. Geeky…
Reede. Whii.
1. buss jäi vahele. 45ne ilmus ette.
2. buss läks katki. bussi tuli vahetada ja istuda tagumiiiiises reas.
Ei meie tripp oli tore.
Tallinn. Kõndimine. M oli eriti aeglane. Süüdistagem kontsi ja em… märgust!
Kodutööde esitamine oli hea, sest arvake ära, kes ei olnud ettevalmistanud ja põdesid megalt (plusu pissihäda!)
Ja Meile tehti ülekohtut!
1. meile ei öeldud, et me peame ettevalmistama aka me oleme next! pidime seda ise avastama
2. minu mikker oli kinni. kes annab esituseks kinnise mikri? nagu tõesti!?
Pmliselt edukas päev oli. Gruppi presentatsioonides rääkisin ma Kuritööst ja inimkaubandusest. Ilselgelt mulle tuttav teema. Nääte, ma tark! Make sentences!   
Meil madliga on ülinaljakas. Me kommenteerime, me naerame, me oleme ülitšillid… Ausalt.
Hindame poisse 10 pallis süsteemis kahes kategoorias. Meil on hetkel 6,5;7 ja….. ärgem unustagem 10! Ning siis mingi tüüp habemega.
Homem klüppi! Überblingen on teemas! Like WOW! Juba selle klubi nimi on niiii tähendusrikas.
Praegu hängime Toila duudidega meie toas. Kuulame Smooth criminali. Ja ma olen nii hyper et mul läppar kaasas on. Internet peaks olema 8 maailmaime! Wot, vaielge vastu, I dear ya! Ja nüüd Poker face, mis tuletab mulle meelde viimase partiiii S juures…
Õhtune tutvumine oli tore. Mängisime igast vasakule mänge. Te ei kujuta ette. Who has one ball!? Lükka tikutopsi palliga mis on sukas ja seotud sinu puusade külge. Noh me Madliga lasime selle küll ülbelt üle. Peitsime end trepile. Kuid meie tiim võitis never the less. Jolly!
Aga ma lähen liitun seltskonnaga… Musid!
You know you love me!

Every relationship that doesn’t end in break-up, ends in death.

Tänane päev oli lihtsalt kohutavalt raske. Kõik algas varakult. Äratus. Oi kus ma seda äratust vihkasin. Eniveis Tuli raekojas vist pidada kõne. Ma sain enam-vähem hakkama.Muidugi läksin ma närvi nagu alati ja mu jalad väsisesid. Ma ei suutnud ise kah seda uskuda, kuid kui kõik läbi sai siis oli okei.  Lõunasöök oli suht kesine. Nagu ma juba maininud olen siis söögiga on siin probleeme. Ja komisioni töö oli lihstalt killer. Tegelt kah… ma ei tea kuhu ma nii jätkates jõuan, sest ma tunnen end mõrvatuna… lihtsalt pidevalt tahaks karjuda või vastu seina joosta või midagi. Lisaks tunneb enamus ruumis olevatest inimestest sama… seega pinged on õhus, on õhus. Armastust ei ole. Minu tagasihoidlik arvamus on, et meie resolutsioon sakib. Täiega. Aga noh… mis ma parata saan. Pmliselt ma parem saan uusi sõpru ja tutvusi ja annan endast kõik kuid sellest piisab. Jah that’s it. Peale komisionitööd sõime õhtust samas kohas kus lõunat. Ja seal oli wifi. OMG olin ma õnnelik or what. Tsivilisatsiooni tunne oli. Sain rääkida inimestega. Tõeliste, kusagil eksisteerivate inimestega. Üks neist oli sips kuri. See oli paha tast… Kusjuures siuke tunne nagu ma oleks juba igaviku ära olnud. Siis käisime poes, ostsime martinit ja õunamahla. Nii et pidšaamapidu nagu eilse õhtu tüübid seda sõnastasid. Muidugi oli neil probleeme minu pidšaamaga… vast pole see piisavalt lühike. Kurb küll aga nutke patja. Eniveis ma peaks tasapisi minema hakkama. Homme tuleb suht kreisi päev, kuna komitee koosolekud on terve päev. Oh issand, ma ei taha mõelda. Ma siis ei mõtle. If I do I’ll simply go crazy. Lähen parem tšillin bleikudega. Musid!

Charis.

We built this city on rockandroll.

The implemantation of taxation

Mõnusad sõnad. Kolmanda päeva lõpp. Ja sellised sõnad ja sõnakülksud kõlavad mu mõtteis. Ulme tõesti:D Legalisation, submission, waste mangement.

And right now I have you, for a moment I can tell I got to…cause your eyes tell me the truth.

Ülikõww päev oli täna. Hommikul poole üheksast kuni kella neljani oli suurem töö. Siis käisime hotellis, sõime õhtust ja läksime küprose ja itaalia tüüpidega linna peale. Leidsime pärats pikka kõndimist suure kaubanduskeskuse. Ja kui ma ütlen suure, siis ma seda ka mõtlen. Siis mingi „kohalik“  tüüp lihtsalt ütles, et seal ei ole H&M-i. Vähe vihane olin. Ülla ülla aga nagu ikka, inimesed on idioodid, ja vaata nalja. Pmliselt ostsin ma endale kindad ja valge pluusi. Suuremat shoppingut tahaks teha viimasel päeva, sest kingitus teatud inimesele on ikka veel ostmata. Häiriv. Pärast seda läksime tagasi hotelli kus nautisime õunasnappsi. Kõigepealt minu toas, siis maltalase toas ja siis jälle minu toas. Magama sain pärast ühe smsi hilist saatmist kuskil kahe ajal.

Charis.

Oh oh suppose You’ll never know

I can’t stop this feeling I’ve got.

Duši alla tahan. Informatiivne. Eniveis, kolmapäev. Oioi. Linnapeal oli tuur. Esimest korda magasin ma öösel mega hästi. Tuur oli tore, giidi me ei kuulanud. Selle asemel tegime me igast pilte, mida te kõiki minu tuleviku facebookis näha saate. Jah, ma teen endale facebooki. Ma pean ütlema, et enda üllatuseks, olen ma siin kohanud massiliselt väga toredaid inimesi. Nendega, kes ei ole toredad, noh ma lihtsalt ei suhtle. Selline tibi olengi! Ha! Siis me sõime lõunat. Kusjuures nende arusaam supist on leem koos mõne porgandiga. Pmliselt. Seega… not that good. Siis shoppasime nats ühes teises kaubanduskeskuses. Nägime igast põnevat. Ja sealt edasi delgatsiooni koosolekule, kus tuli lõpuks ametlikult välja, kui hmkh viisakalt öeldes kohutav meie resolutsioon on. Lobbys hakkas mingi ma arvan malta tsikk koguma allkirju meie resolutsioonile… hullumaja. Ma suht ütlesin talle kõrgendatud häälega, et tema idee on tore aga idioooooooootne. Ups, heh not really. Tuleb välja, et kui tema idee läbi läheb, siis mina pean talle vastu vaidlema, et oma resolutsiooni kaitsta. Oh ei. Mulle ei meeldi see.

Ootan hetkel K-d. Hakkame tasapisi oma resolutsioone läbi võtma, et homme neid kaitsta. Ja oi ta tuligi. Kusjuures minu resolutisoon on hommikul esimene. Vastik. Ja ma pean kell kuus ärkama. Sorri kui ma väga positiivne ei ole. Lisaks üritan ma püstitada oma rekordit… jah rekordit.

Charis.

Emme, palju õnne!

We don’t need no false control….

Seega. Tänane oli stressirohke. Ma pidin ärkama viis minutit kuus läbi. See oli probleem aga õigeks ajaks jõudsime me ikka. GA oli kohutav. Me olime esimesed. Pärats igast kohutavaid, igaviku kestvaid küsimusi sai meie resolutsioon läbi. Üliõnnelik olin. Kusjuures tuleb mainida, et Austria lõpukõne oli suuuuuuuuuper.

K tõmbab rõdul suitsu, tal läheb pakk päevas. Sõltlane? Oh ei!

Järgmised kaks resolutsiooni kukkusid läbi. Haledalt. Kolmas ehk siis economy and monetary affairs sai läbi, kuigi ma hääletasin erapooletu kuna ma uasalt ei saanud mõhkugi aru. See oli keerukas. Tõesti midagi aru saada…

If you like my lipstick, kiss it, thinik’ you’re gonna miss it…

K resolutsioon kukkus läbi, ilma erilise tema poolse pingutseta. Sorri K me tunneme kaasa.

Kusjuures täna oli esimene hea lõuna. Ja Laurale meeldib mu Electrovampi lugu.. jeei, või mis.

Me lähme vast õhtul kluppi. Täiega ootan, kell on alles kümme seega kui küpros aka Mike smsi saadab siis me lähme. C on mingil rokk-punk kontserdil, lõbutsemas. Häppy for her. Kuigi rootsi tundus olevat solvunud, et ma ei olnud huvitatud minemisest.

Tänane lõuna oli kusjuures esimesi normaalseid. Pidin lihtsalt mainima.

Homme on veel viis resolutsiooni GAs ja siis on hüvastijätu pidu ja laupäeva hommikul kell üheksa läheb meie lennuk.

OMFG meie toas on nagu megalt inimesi. Nad lihtsalt voolavad sisse. Life of teh party I guess. Still goin’ for the rec’d Ahah!

Ei tea kuidas tüdrukutel oma sõidueksamil läks? Noh selleks ajaks kui see postitatud saab, siis ma juba tean…

Charis.

Konichiwa Bitches!

Run ya down like a marathon…

Oh. Neljapäeva õhtu lõppes mõnusalt. Mina, minu saapad, kleit, P, G… noh me mõtlesime kluppi minna. ÜllaÜlla see kolkaküla klubi oli kinni. Tõsiselt kah? Siis me kräshisime mingisse filmikohvikusse. Üdinimõnus pleiss oli. Lael rippus spidermani huge lifesize actionfigure. Wäo… I can only imagine the abs. Ja siis oli kassnaise ja igast muude näitlejate, tegelaste, filmide plakateid. Kurb, et me sinna kauaks ei jäänud. Oh ei, selle asemel otsustasime külastada kõrval asuvat kasiinot. Nii et kadestage nüüd, ma olen kasiinos käinud. Vot. Ei, ma ei mänginud. Sheesh, te peaks mind nii palju ju teadma. Üleüldse ei meeldinud meile seal, nad ei tahtnud väga meile jooke tulla pakkuma. Nagu mis mõttes, Hei, me oleme potensiaalsed mängurid ja kliendid. Paistab, et neil ei ole klientuurist puudust. Reedene hommik oli MÕRV. Muidugi, on ka hullemaid olnud. D resolutsioon oli, kahjuks ei läinud läbi kuid D, sind tuleb kiita. Sa võtsid sõna ja vastasid hästi. Ainult et mis mõttes ei saanud meie küsida? Ja teisel resolutsioonil kah. Oi ma olin vihane. Ma pole sajandeid nii vihane olnud, isegi mitte A ja E peale. Ilmselgelt ma ei kannata sellist asja. Ma ei ole väga kannatlik, kui te tähele pannud ei ole. Nii ma siis rääkisin presidentidega. Ha! Arvake ära kes vabandasid? Ja kes pärast seda ilusti küsida said. Jap…  Nii see läks. Lõna oli jälle hea. NämNäm. Veel mõni resolutsioon, farewell party kus me püsisime aint tunnikese. Mina ja K läksime linna peale. Shoppama. Et siis absint jah? Veini ja õlut ostsin kah. Ei, mitte oma tarbeks, kelleks te mind peate? Minge metsa! Isale tõin õlut, emmele veini, õele šokolaadi… vaadake ta veel alakas. Kuid mitte kauaks.

Ja minu tuba oli tühi. Täitsa tühi, ainult mina, üksinda, ja minu arvuti. Õnneks ei lasknud K end kaua oodata, peagi oli mu tuba igast inimesi täis pea igast euroopa nurgast. Mega. Martiiiini, apple snapps… kleit ja saapad ja linna.

Kuid ma väsisin ära ja tahtsin koju. Ime, aga mind ei tahetud üksi lasta, kuigi ma käisin nii peale. Ma ei saa aru, mis imega kuid nende tahtmine jäi peale. Nii siis avastasin ma end koos Miga bussijaamast. Tõsiselt armas temast.

Vot poiss, kes taastas mu usu meestesse. Usu, mis nüüdsest peab püsima jääma, kuni… ta ise seda ei kukuta. Jah. Tõesti armas…

Charis.

Someone call a doctor… stuck on a rollercoaster.

Well, Gee should we get a cake?

Oi laupäeva hommik… naljakas. Igast põnevad telefoni kõned, mina jooksmas paanikas mööda hotelli…. Mina naermas, me kõik tegelt naermas. Ja sisimas kartmas ja kurvastamas. Viimaks läbi. Kolme tunni pärast lahkub lennuk, meie sellel. Kell kolm olen Tallinnas. Kella kuueks hiljemlat Tartus, Kella üheksaks A sünnal. Kahju, et ma kingitusega spontaansem ei olnud… Well that’s life. He’ll just have to make do. Ah jah pidu algab ju enne. Seega: nice start of the party! Oodake ikka mind ja J kah, enne kui ära kukute?

Charis.

I feel it all.

I guess I do know more, I did before.

Oi. Pidu. Heh…. kas piisab sellest? Some bonds were broken, some people were broken. Majapidu nagu iga teine. Hea, et ma hommikul koristama ei pidanud. Meil J ga oli väga tore, või noh. Pidu oli tore. Jätame selle nii. Hommik oli kah mõnus. L jalutab sisse… roosa Morss käes. Ei noh tere hommikust sulle kah. Jõudsin koju, ega ma magama ei läinud. Enne paari tunni möödumist. Siis läksin magama aga magasin halvasti. Päeval ei saa magada, peab papsiga nõustuma. Kella seitsmeks läksin Ekraani. Nägin ära filmi, mida sajandeid juba soovinud näha olin. It was great. James on ikka mega… nunnu. Ja supermees ka. Sesmõttes, et ta saab peksa aga talle ei jää arme. Ta nagu Clark Kent. Siit küsimus, kumb neist on parem? Supermän supermän, või the ever so secrety secret agent with the licence to kill Bond, James Bond? Oh, kes seda vaid teaks. Ütleme nii, et I’d have them both.

Charis.

Why do I keep hitting myself with a hammer?

Where’s the kaboom? There was supposed to be a earth shaddering Kaboom!

See nädal on hectic. Jup, jup, jup. Esmaspäeval jõudsin kooli. Alusasin kohe ühe mõnusa Eta etteütlusga. How many times must i say… ma ei oska seda kräppi. Ei oska ja kõik.  Õhtul sain teada, et teisipäeval ma retror Alar Karise töövarjuks.  Oi väike närv tuli sisse….

Pärast pisut häirivat ööd, mil ma ärkasin mitu korda üles kartes, et magasin sisse or smthn. Kell üheksa olin ma TÜ… ülimalt närvis. Aga tegelt oli mu päev tore. Väga mõnus. Kohtusin haridusminister Tõnis Lukasega. Kuulasin tarkade inimeste juttu. Jah. Tarkade… siin on midagi.

Kaheksa ajal E juurde. Panin kamina peaaegu põlema, katsin kaminaesise põlenud ajalehepaberi tolmuga… osav olin siis. Lühidalt.

Kuulge pornostaari elulugu ikka loeks…

Hommikul ärgata oli raske. Kurk oli valus. E ütles, et ma rääkisin unes. Ei üllata üldse. Niisama põnevusest, mis ma rääksin? Jah, jah ma tean, et see oli arusaamatu mulin, pobin aga siiski. Maybe it was smthn.

Avasime ukse ja mida me nägime. Lumiiiii! Ilmselgelt jäime bussist maha. But no harm done. Ma sain bussipeatuses mõelda võtme ja sõja peale. Guess that’s a no.

Kool oli väsitav. Täiesti kohutavalt mõttetu. Kirjanduse töö… ja kõik.

Pidin täna välja minema, aga ma ei jõua. Läbi olen.  Väsinud. Homem on vaba päev. Oh holy day! Ilmselgelt…. õpin ma. Ja sisi lähen ajaloo järeltööle. Whii….! Not really. Aga selle töö võin nelja saada.

Ilusat õhtut teile kõigile mu musid. Mwuah!

Charis.

…you’d be too, if you knew, what I do..

You change your mind
Like a girl changes clothes
Yeah, you pee a mess like a bitch
I would know
And you always think
Always speak cryptically
I should know
That you’re no good for me
‘Cause you’re hot then you’re cold
You’re yes then you’re no
You’re in and you’re out
You’re up and you’re down
You’re wrong when it’s right
It’s black and it’s white
We fight, we break up
We kiss, we make up
You, you don’t really wanna stay, no
You, but you don’t really wanna go, oh
Katy Perry - Hot n Cold

TsuTsu What the hell am I to do?

Pisut stressis olen. Juba hommikust saadik. Ärkasin hommikul 10ne ajal. Paanikas juba, et kas ikka jõuab kõike. Poole ühe ajal sõitsime ema ja tädiga Kristiinesse. Külastasime Zarat, ostisme punased kingad. Siis trendxpressi kust ma sain viimaks endale saapad. Ülikuulid kusjuures..  või vähemalt minu meelest. Siis otsustas aga emps endale ka saapad osta. Mul on hea meel tema pärast, kuid lõpuks avastasime me, et olin hilinamas check in-i. Vähemalt polnud järjekorda. Muidugi suutsin ma turvakontrollis luua segaduse hiiglaslikes proprtsioonides. Ehk siis nüüd võime kõik kindlad olla, et mina olen edaspidi reisijate mustas nimekirjas: „The Girl’s crazy!“ Kuigi see, ei tule vast kellelegi üllatusena.  Ja viimaks olin ma lennukis. Oh jumaldan lendamist. Tallinn on kaunis ka kõrgustest. Oh kas tõesti on minu kodu niiiiiiiiii ilus. Jah, on. Praha lennujaam oli üllatavalt vaikne. Meie kõik olime juba väsinud ja närvilised. Mures igast asjade pärast. Neli tundi tuli oodata lennukit Bratsilavasse. Kusjuures jube pisike lennuk oli. Aga tuledes Praha oli kaunis. Teistugune, kui arvasin.

Niisiis… bratislavas tuleb välja et meiega samal lenukil oli ka kreeka delegatsioon. Ühel tüdrukul rippus käevangus Prada bag. Mulle ei jää ikka kuidagi sellised asjad märkamata. Kuid ma olen üpris kindel, et tal oli seljas Zara mantel… seega siit küsimus: Real or a good Fake? Hotell on hirmutavalt Ida-Euroopa. Paneb kohe mõtlema, et oi Eesti on nii arenenud. Üpris Eurotrip on kõikjal siin ümber. Meid on vist viis. Meips rohkem. Igaltpoolt, ma enam ei mäletagi. Vähemalt nii palju ma tean, et ma olen Estonian girl. Well at least that’s clear. Sõime juba kommi, kuid kui aus olla, siis ma ei tunne end hetkel väga mugavalt. I guess I do have a comfort zone. Ma tunneks end palju paremini if only…

Leiaks siit kuskilt ainult Wifi. Aga ei. Eesti oma internetiga on mind kohutvalt ära hellitanud.  Kuid ma olen optimistlik… lähen otsin kuskilt paar sõpra. Ha! Laupäevaks kõik. Musid!

Charis

Rush Rush, Oh baby.

Well i don’t really give a…!

Esimene öö ja esimene hommikusöök on nüüdseks möödas. Whii, ütlen ma teile. Lauas tsättisin mingi Saksa poisiga. Tuleb välja et neil oli räigem võistuls et rahvusvahelisele saada. Well… Wäo. Ma olen kuskil kuus tundi maganud ja mõtlen, et olex võinud rohkem süüa ja kauem magada. Aga mis seal ikka. Oleks on paha poiss. Kuigi ma pole kunagi päris hästi aru saanud miks… suht kahju kui mõni noor ja kogenematu vanem oma lapsele oleks nimeks paneks. Peaks vist minema ja oma toakaaslased üles ajama. Ma magan samas toas kahe luxemburgi tüdrukuga. Vahel nad räägivad oma keeles ja ma ei saa midagi aru. Nii et kui nad tahaks siis nad võiks vabalt mind klatšida aga olgem ausad… minu puhul ei ole midagi klatšida. I’m just piiitshi. Koridoris on kah põnev istuda ja kirjutada. Inimesed kõnnivad mööda, ütlevad Hi! Või midagi selle laadset. Ise mõtlevad, et miks sa koridoris maas istud. Kuid nad ei küsi seda. Eih nad ütlevad niisama tervitusi ja ootavad sama vastu. D ja K tulid just. Paistis, et söömast. K ütles, et tema toakaaslasest Itaalane oli juba jõudnud mind tähele panna. Kasutame jah sellist sõnastust. Täna tuleb tore päev. Saame inimestega lähemalt tuttavaks. Minu komitees, ehk siis Committee of internal market and consumer production, on 10 tüdrukut ja 5 poissi. Ilmselge tüdukute võim. Paistab, et poistele ei pakkunud see teema just väga midagi…

Ja päev on läbi. Raske väsitav päev. Ilsmelgelt ärkasin ma liiga vara. Juhtub. Team Building oli omaette teema, nalja sai. Komitee esimees osutus väga vahvaks tüübiks, ehk isegi liiga. Enamik nimesi sai pähe: Michael, Matt, Dominic, Delfin, Anastacia, Laura, Sanda, Lisanne, Bath, Riina or smthn… Põnev nimekiri, mis. Suht sürrid nimed on. Lõuna oli tõsiselt imelik ja võimalus, et ma tulen eestisse tagasi oma kolm kilo kergemana paistab üha enam tõenäoline. Muigi kui aga mõelda, et ma kirjutan siin kõrval Kalevi Pralaine kommipakk ja peas mõtte,et kuidas Pralaine ikkagi tehakse, siis ütleme, et kõik on võimalik. Oi, sõnum! Nii mõnus on näha, et minu eksistensti pole unustatud. Meips olen mina unustanud… Ja pärast lõunat algas tõsine töö, mille tagajärjed annavad siiani tunda. Kui ma lauda istusin avanes minust vasakul õudne vaatepilt: Kõigil oli laual virnade viisi printe ja koopiaid erinevatest asjadest, mida nad uurisid. Paremal pool vaatasid mulle aga otsa minu sugused inimesed. Oi kui rumalalt ma end sel hetkel tundsin, kuid kui töö käima läks sain aru, et olin eksinud, ja inimeste teadlikust meie teemal ei tõsta see varn paberied nende ees küll kuidagist. Vaidlemist ja arusaamatusi on palju, sõnastusega on probleeme. Keegi ei räägi iniglise keelt oma emakeelena… seega nalja saab. Peale komisionide tööd käisin duši all ja oi kui hästi ma end pärast seda tundsin. Like a million bucks…. Siis läksime D ja K linna avastama. Pärast oma poole tunnist jalutuskäiku leidsime tesco, kust leidsime absinti. Ei, ei me veel ei ostnud, aga mina tahan küll osta. Elus tuleb kõike proovita… Tegelt mitte 100% tõsi, kuid absinti tuleb küll. Kuni veel ajurakke, mida kõrvetada, on. Siis uurisime Doonaud. Esimest korda elus nägin ma Doonaud… Seega that’s somethin’. Kuid Kontsaga saapad võivad vahel killerid olla isegi mulle, kuid ma jõudsin õnnelikult tagasi, as you can see. Homme pean ma pidama üle 150 inimese ees kõne Eestist. Arvestades, et see on mu kodumaa and all ei tohiks see ju nii raske olla… Ha, keda ma petan. Isegi mina ei jäänud seda idiootsust uskuma. Lootkem, et kõik läheb hästi ja ma ei lämbu… Nii aga nüüd ma lähen uurin, mis teistes tubades toimuba ja kas keegi minuga tšillida tahaks… nalja teha jne. Musid!

Charis.

Only fools rush in.

But I’m so tired of acting tough and I’m gonna do what I please…

Day two of my challange called „within the smart people“. Õhtul hängisime D ja K-ga. Niisama rääkisime. Küll nende koolis on ikka põnev elu ja põnevad inimesed. Kurb lausa, et mul polnud millegagi vastata… Aga noh. Ma lohutan end mõttega, et vähemalt olen ma igapäevaselt ümbritsetud normaalsetest inimestest. Ha! Enesepettus…! Hiljem avastasid mingid tüübid, et kuskil peab ju pidu olema ja otsustasid kõik toas läbi käija. Me mõtlesime kaasa minna. Oi lõpetasime siis pmliselt mina, D ja mingi tsikk veel koos päris mitme kutiga. Nad olid kõik kas pmliselt itaaliast või küproselt. Ehk siis pikad, tõmmud ja lakutud soengutega. Just as I like. Eniveis üks tüüp oli türgist ja tegelikult islam… esindamas who knows who. Suht skeerisid ja vägivaldseid lugusid rääkis. Paistis, et tema riigis on asjad päris karmid,eriti mis puudutab sõjaväge. Kaks või isegi kolm aastat. Äutsh. Eestis ma julgen väita, et kui mina suudan kanda üheksa kuud oma elust vähemalt kõhus teist inimest, siis peaks mees suutma üle elada kaheksa kuud sõjaväes… but that’s just me. Pmliselt on mul raske austada mehi, kes sõjaväest kõrvale hiilivad.  Oi jah, kaldun teemast kõrvale… Väga tore oli, tsillisime niisama. Tegime nalja, rääkisime poliitikast kuni avastati, et seda on meie päevas liiga palju. Siis me lõpetasime. Eniveis peagi seisan ma 150 inimese ees ja räägin Eestist. Millestgi mis on mulle äärmiselt logical, teised aga ei tea midgai. Niisiis ma nüüd lõpetan, sest me lahku mingi 10 minta pärast ja ml pole veel kottigi kokku pannud. Lisaks vaevlen ma tõsise paberipuuduse käes. Ha, isegi mina ei suuda kõigele mõelda. Jolly!

Charis.

Up to my old tricks but It won’t last forever.

Kolmapäeva õhtu oli tore. Punast pole ammu saanud, seega läks teda lausa kaks. When I grow up kõlas kah õhtu jooksul isegi enam kui kaks korda. Ja enam kui kolm korda tuli jutuks kellegi sünnipäev kunagi…. Väga informatiivne õhtu oli. Kolm uut nime kah.
R ütleb: Lahe tüdruk on.
No nääd. On neid lollikesi kah kes mind lahedaks peavad. Ah keda ma petan, olen jah. Jube lahe.
Lisaks teel kluppi sai tsättitud mingite überkuulide Austraalastega, kes olid Illukasse minemas. Sillal sai isegi koos pilti tehtud… Nii et peagi võib siis kellegi FaceBookis näha ülimat turistipilt… millel lisaks kaunile sillale… olen peal kah mina. Vot.
Kokkuvõttes… tore õhtu oli. Kuigi tansutuju on ikka veel. Minu puhul ei lähe see vist kunagi üle. Üldse ei ole kahju!
Arvake ära kes neljapäeva hommikul kella kaheksast poole kümneni istus juuksuris? Jah õige. Mina. Mis te nüüd tahate… medalit? Siis käisin shoppamas. Lingerie ja muu. Sain veel ühe käekotti, mida ma jumaldan veel rohkem. Õhtul üritasin oma reisiasju pakkida. See lõppes kogu oma elu kuhjamisega ühte kohvrisse. Oi kui raske on ära minna. Tagasitulek pole kunagi nii keeruline, kas teate?
Ma lahkun, et tulla tagasi…
Kohati kõlab see mõte hirmsalt. Tagasitulek. Ma pole veel läinudki ja juba ma tahaks jääda. Eks näe, mis ma 24 tunni pärast ütlen, mõtlen, tunnen. Muutlik nagu Inglise ilm…
Reedel sõitsime siis Tallinna poole. Ja nüüd ma olen tädi juures, tema pehmel vaibal ja vahin oma läppari ekraani. Samal ajal mängib MP mulle Electric Feel-i. So i feel fine, I feel good. Homme ma tahaks jubedalt shoppama minna. Aega paistab olevat. Kuid, ei tea midagi.
Oh… vein. Sellest piisab.
Emps ja tädi loevad mu blogi. Naeravad… nii mida ma mõtlema peaksin? Üldse ei pahandaks kui sips abi saaksin siin.
Ja vein sai otsa. Kaks pokaali ja nüüd otsas. Nagu maailmalõpp oleks käes. Ha! Mitte tegelikult. Lähen joon parem Aaloe vett.
Endale kätt külge ikka ei paneks. Eiiiii.
Meie M küll suitsu ei tee. Teeb küll, teeb küll…  Millal sina taipad, et see on probleem?
Seega poisteprobleem. Selline tore asja sõnastus. Ei. Läheb veeeeel paremaks. Lisagem sinna veel sõnad partii ja tegema. Tulemus ei ole hea. Üleüldse kuidas defineerida mõistet poisteprobleem? Kas probleem, mis on poistel? Või poistega? Pmliselt I wouldn’t know. Where I get this stuff… I don’t know.
Tänapäeval võime me kõik kirjanikud olla… võimalus selleks on olemas, kui mitte enamat. Puudu jääb vaid anne…
Inimene mõtleb päevas kuus tundi seksile. Hm… noh inimest annab vist erinevalt kategoriseerida/defineerida… Või mida?
Oi ja uus pudel veini. 
Üks uus asi mis mulle ei maitse. kapparid. Pikem nimekiri ilmub kunagi kauges tulevikus.
Kuid teate mis mulle meeldib?… No. Näiteks mandariinid. Täna oli selle hooaja esimene mandariin mul. Teine ja kolmas ka. Vot tak.
Ning õunasnapps. Ulme. Aga pühagraal If I may say! And I may, cause it’s my blog. So I will. Oh… Well maailm muutub. Ha!
Et siis igal perel on probleeme. Elu üleüldse on üks probleem teise otsas. Ja kõigest hoolimata me vaevume nendega jamama. Naljakas, kuidas inimene valust hoolimata soovib armastada. Hoolimata raskustest ja väikesest tõenäosusest, et kõik läheb suurepäraselt, ajab inimene taga seda ühte ja ainsat, kellega pere luua. See on nagu laps kes paneb pimesi oma käe kommikarpi vaid selleks, et see järsult tagasi tõmmata, avastades sealt hiirelõksu. Kuid kord tal läheb õnneks ja ta saab selle kommi kätte… kuid kauaks seda kommi jagub enne, kui ta järgmise kallale läheb? Ja kas see komm teeb ta ka õnnelikuks või avastab ta sealt seest mõru südame? Igaljuhul on elu täis riske. Täis hirme, kaotusi, pettumusi, valu… Kuid selle kõige kõrvalt paistab kuskil ikka olevat midagi enamat. Mingi väike, pisitilluke rõõm, armastuse, õnne, võidu sõõm. Sest milleks muidu… kõike seda? Ja kui ma ei eksi, ning me teame, et ma ei eksi, siis see on seda väärt…
Uuuuuh see vein on vastik… I melt with you… Midagi üpris siukest nagu A oma kurgust alla kallutama on harjunud. Kohutav lihtsalt. See ei lähe alla.
Tegin võileva endale.. Võiku! Koolisöök numero Uno. Või vähemalt nii väidavad MRG uusimad trendid.
No matter how hard I try you keep pushing me aside and i can’t break through… but after all said and done you’re gonna be the lonely one.. I really don’t think you’re strong enough… what am i supposed to do sit around and wait for you… i need time to move on i need love to feel strong cause I’ve had time to think it through and maybe I’m too good for you? but i know that I’ll get through this cause I know that I’m strong… I don’t need you…
Don’t be afraid to play my game.. driving you insane..but you’ve gotta play my game…

Charis
DumDumBaby!
I have my moments!
Disturbingly Profound or Profoundly Disturbing?
… good material for a therapy session

NAISI ANALÜÜSIMA. Ma ei suuda piisavalt rõhutada kui väga mu eelmine postitus ei olnud analüüs naistest. Eih. Isegi mina, olles naine, ei suuda naisi analüüsida. Võimatu missioon…

1. 
   

   
   

   1.       M. Ütleb: Ennast müüa.

   Päris tugev argument, või mis? Samas me kõik oleme ühtmoodi müüdavad, mõni on lihtsalt kallim kui teine. Seega M, mis on su hind? Mitte et ma ostmisest huvitatud oleks. Just making a point here. Ehk siis täitsa õige, naine ei tohiks end müüa. Kuid prostitutsioon on siiski maailma vanim amet. Üleüldse on piir enesemüümise ja enese mitte müümise vahel üpriski hägune, not like the great wall of china. Või on asi lihtsalt minus ja minu haiglastes foobiates.

   Siiski. Enese müümisega on siis asjad nii… et pmliselt oma mõistvast suhtumisest hoolimata võib mul tekkida raskusi, tõsiseid raskusi,kui ma üritaks võtta „end müüvat naist“ kui minuga võrdset (… cause I think I am as far as possible from being buyable.) Olenemata tema tunnitasust. Või maksmisviisist. Nii et vastuargumentidest olenemata M, ma nõustun sinuga . Ennast müüv naine ei ole enam minu arusaam naisest, lugupeetavast ja austatavast. Ehk siis DON’T!

   2.       S. Ütleb: Minna soovahetusoperatsioonile.’

   Well no s***! Siiski, salliv nagu ma olen, kui sa enam naine olla ei taha… noh siis pmliselt ära ole. Aga kui sellel alal probleeme nagu pole, siis see operatsioon oleks küll üpris loll temp. Tänan sind S selle vaimuka vahepala eest… Heh!

   3.       Naine, minu silmis, peab enda eest hoolitsema. Sorri, nii see on. Õppige tundma siledaid jalgu, kõrgeid kontsi, kleite, seelikuid, juuksehooldusvahendeid, küünehooldus tooteid. Lihtsalt, mina arvan nii! Ning kõik te, kes te leiate, et see on kõigest pealiskaudne ja te olete nii palju enamat, kui lihtsalt teie välimus, jah ma nõustun teiega. Kuid olgem ausad, natuke enesehoolitsust ei tee kellelegi paha. Ka meestele mitte. „It is only shallow people who do not judge by appearences. The true mystery of the world is the visible, not the invisible…“ Oscar Wilde. See kõik võib paista shallow, and maybe I am… aga nii ma leian ja ma usun, et enamik teist leiab samuti. Sest miks muidu on välimusele suunatud moe jne maailm üks suur õitsev lill? … iseasi, kas te seda endale tunnistate.

   4.       Ekstreemsused on pea igas olukorras negatiivsed. Ekstremistid samuti. Everything you do, do it in moderation. Teisisõnu, naised (ja ka mehed) teie oma tervisele ning ehk sips ka välimusele mõeldes, ei tohiks te olla liiga peenikesed ega liiga ümmargused. Ükskõik, mida ühiskond teile ütleb või kui väga teie sõbrad kiidavad ja kadestavad teie size zero keha, ei ole see tegelikult see, mis te arvate, et see on. Ehk siis, see ei ole seda väärt, et aiada näppe kurku ja painata end pidevate mõtetega oma kehast. See ei ole väärt nälgimist ja süümekaid. Igal asjal on oma piir! Ja ma tõesti usun, et kui tahta, siis on kõik võimalik. Ning seetõttu, kui te olete ülekaaluline, siis oma tervise ja oma tuleviku nimel, gosh, do something about it. Näiteks Eat healthy and exercise. See ei tapa teid, vähemalt!

   5.       Eelmisest punktist tulenevalt. Naine peaks alati riietuma vastavalt oma kehatüübile ning situatsioonile/sündmusele/olukorrale. Näiteks ei ole „avatud postkast“ (lugege pilu) kunagi lubatud. Lisaks sellele ei ole tark osta teksaseid, mis ilmselgelt on kaks numbrit liiga väikesed. Ma saan aru, et enesepettus on tore asi, kuid see ei ole lahendus. Ning talvel. Hei, külm on!!! Seda ei pruugi ise tajuda, kuid on. See külm võib aga ära rikkuda nii mõnegi olulise organi töö. Ehk siis pool selga paljas keset lund? Mõistus, Tule koju!

   6.        Natuke siis ka feministlike vaateid. Üks õige naine on uhke, et ta on naine. Ta ei häbene seda. Ning ta ei lase sel end takistada saavutamast kõike, mida ta soovib. Sest lõppude lõpuks, takistused on takistused ainult siis, kui meie nad selleks teeme ning neil seda olla lubame.

   7.       Mitte kunagi, ei tohiks ükski mees lüüa naist. Mitte kunagi! Ja mitte kunagi, ei tohiks üks naine lasta mehel end lüüa! Isegi oma armastatul. Kui midagi seesugust juhtub, siis ainuõige lahendus on lahkuda! See on ainuke viis, et hoolitseda ise selle eest, et see ei korduks. Ma ei suuda selle punkti peal järelandlik olla ega uskuda eranditesse… EI!

   8.       Eelmisest punktist järgnev… emana on naise peamine kohustus hoolitseda oma laste heaolu eest. Ükskõik mida see ka tähendaks või nõuaks. Üks ema ei tohi mitte kunagi lasta kellelgi oma lastele mingilgi moel viga teha. Tema ülesanne on neid kaitsta igal võimalikul viisil.

   9.       O. Ütleb: Meest petta

   Petmine üleüldiselt on, petmine. Kehtib nii meestele kui ka naistele, nii pea kui on mingisugunegi suhe. Kui sa hoolid kasvõi natukenegi inimesest kellega sa suhtes oled, siis sa ei tee talle sel viisil haiget. Ning kui ei hooli, miks teda järel lohistada?

   10.   O. Ütleb: Naised ei tohiks kodust liiga kaugeneda. St. Keegi peale massimeedia ja kooli peab lapsi ka kasvatama.

   Oh, well what about men? Eksisteerivad samuti! Kuid tegelt leian ma, et laste kasvatamine on ühine kohus ning ei tohiks langeda ühe vanema õlule. Ehk siis vanemad on eelkõige vanemad ja siis kõik muu. Karm tõde.

   11.   O. Ütleb: Naised ei tohiks olla lõdva püksikummiga.

   Üleüldse, mida te peate silmas kummiga pükste all? Tekkis selline tore küsimus. Christina Aguilera sõnastas selle hästi: „If you look back in history It’s a common double standard of society The guy gets all the glory the more he can score While the girl can do the same and yet you call her a whore.“ Heh, Can’t hold us down Lyrics. Kuid taaskord, ma nõustun. Kahepoolselt. Lõtva püksikummi ei tohiks omada ei naised ega mehed. Punkt.

   12.   Naine peaks olema intelligentne ja haritud. Oskama mõelda ja tegutseda. That’s it.

   13.   O. Ütleb: Naine ei tohiks olla salakaval ega valelik

   And yet… we are. Isegi mehed. Kõigil on omad valed ja oma salakavalused. Lihstalt erinevus seisneb nende olemuses.

   14.   S. Ütleb: Meeshormoonide tarvitamine ei tule kasuks.

   Oh, we do love your wit.

   15.   S. Ütleb: Sooritada enesetappu.

   Hm. Ei anna vastu vaielda. Mehed, teie kah ärge. Jätke see asi proovimata, onju?

   16.   Liigselt juua. Ehk siis hommikul peaks naine mäletama, mida ta enne hommikut tegi. Tegelt kõik peaksid. Niisiis, kellel on selles vallas raskusi? Käsi julgelt üles… I know it’s you.

   17.   T. Ütleb: avalikult peeretada, sülitada.

   See on nüüd selge ja üheselt mõistetav. And need I say, et see kehtib kõigile!

   18.   K. Ütleb: Naabrimehelt last saada.

   Taaskordsed tänuavaldused vaimukuse eest.

   19.   K.Ütleb: Kindlasti ei tohiks keegi looma lüüa.

   Et siis nii mehed kui ka naised. Nõus! Cause animals have rights too. Ja mis veel tähtsam, neil on tunded! (ning närvid ja aju, ehk siis nad tunnevad valu täpselt nagu seda teeb inimenegi)

   20.   Ropendamine, suitsetamine, kaklemine.

   21.   Ja veel palju muud.

   Charis, with wit.

Pisces: You still can’t believe what happened last week, but it really did happen. It will start to seem normal in time, so be patient.
Oi esmaspäevad on toredad. Maybe even too…
Britney-Womanaizer. Mulle meeldib. M-ile mitte. Wonder why? No not really…
I guess when you have one too many it makes it hard it could be easy….that’s just who you are, baby… you’re a sucker to think that I would be a victim… Say it, Play it how you wanna No way I’m ever gonna fall for you, never you baby.
Eniveis oli esmaspäev nõme päev. Õnneks puudus koolist A. Mis oli super ja säästis mu ka peavalust. Muusikas laulsime terve tund. Oih, siinkohal parandus. Teised laulsid. Ma avasin oma suu vaid selleks, et laulda Yellow Submarine-i. Biitleid tuleb ikka austada. Aga pärast paari rida ma väsisin ja sinna see jäigi. Muidugi oleks ma ka See You Later Alligatorit kaasa laulnud kuid õps mängis seda aeglasemalt kui leinamarssi ja ma mõtlesim, et jätaks taaskord vahele. Et siis kaks päeva veel…. I’ll be juuuuust piitshi! Filosoofiat ma lihtsalt ei suuda praegu õppida. See on nii kohutav. Lubasin, et kell kaheksa hakkan õppima. Ma ei tea, kui hästi see välja tuleb. Ei usu, et kuigi. Majanduses olen ikka veel juba sajandat korda Turu Puudulikkuse mõiste juures. Ja olgem ausad, see ei ole raske mõiste. Asi on vist minu peas….Või siis mind häirib see, et mõni leiab, et ta on segaduses. Intrigeeriv but I find it hard to believe. BoumBoumBoumWoaWoaWoa.
Minu MediaPlayer on Shuffle peal. Ja mängib ainult maseka muusikat…. Ulme.
Oh murphy.! You really made a mess with this one!
Liiter rohelist teed. Ma olen majanduses juba wäo… järgmise mõiste juures. Sheesh ma olen tubli. Kohe saab kell kaheksa… Guess I must move on.
Ma jään varsti vasakust kõrvast kurdiks. Või noh see juhtub kindalsti enne kui parema kõrva puhul. Vaadake mu klappidel on parem kõlar katki… Põnev informatsioon või mis?:D
I wish I knew you before… and there’s a happy ending every single day.
Nii ja uus horoskoop… killer. nallliii:D
Pisces: You wished and wished, and then you did something about it. That’s how you make your dreams come true.
No shit? Here’s a question: What on earth did I wish for? Kui selle teada saan, siis saan öelda kas läks või mitte.

Teisipäev oli hea päev. Viisin oma dieedi ka trenni:D Ning Jah ma tean mul ei ole vaja. Kuid ma tunnen end hästiiiiiiiii… seega ma jätkan:D  Kuigi suht killer päev oli. Psühhos ajasin Ulmet kokku. Me kõik ajasime. Jumal tänatud, et ma mulli juttu oskan ajada. Üleüldse… rääkida ma oskan. Kuigi paps leiab, et ma räägin kirjalikult palju paremini. Yeah shows what he knows. Kui sa juhtud seda lugema issi, siis ma tegin nalja;) Väike Wink kah. Majandus. Nii siis… see on selline tore aine, mis lõppeb a, b, c ja d-dega. Vot. Ning te ei pidanudki praegu midagi aru saama. Muidugi meil M-iga on pea majanduse konverentsi kodutööd täis. Muust ei mõtlegi. Nii tublid olemegi. Päris palju võtmeid tuleb. Ha! Kekas pandi kolmnurk paika. I’m sexy. Kuigi ma ise mõtlesin, et peaksin Hot olema. Nagu Päris. Nali, inimesed, hingake! Mu ego ei ole veel hiiglaslike proportsioone haaranud. Ta on sama suur kui alati… ja sama vaimukas If I may add. Kui te tähele panete, siis mul on hea tuju. Teisipäeval oli kah. Õhtu otsa tantsisin oma toas. Isegi paar kõhulihase harjutust tegin. I love music. Well K. At least I love smthn!

Rythm is a dancer! Wäo! So I’m up and ready to go, go, go! Kolmapäev oli… veeeeeeeniv. Kuid me tegeime jõululoosi ära. Guess who I got? Nope. Wrong. Aga ma olin über häppi selle nime üle. Vähemalt ei ole mingi A või H…. Yeah… cool. Õhtul käisime emmega shoppamas. Tervitused emps! LehvaLehva! See lõppes uue käekotiga. Njäu. Just Piiiitshi. Ah ja kleit kah. Very Dressy olen lately. Mis on naljakas, sest mu kallis viisik on lõpetanud mu seelikupikkuse üle naermise. Ilmselgelt see lüheneb iga päevaga….

Homme lähen shoppama. Igast värke. Põnev, või mis. Ooot… kepp your pants on. You ain’t gettin’ nothin’. Väike HairCut kah. Oli ka viimane aeg. Mida põnevat võiks ma veel oma juustega teha? Can I, May I? Reedel siis Tallinna… õhtul olen tädi juures. Meips külastan paari sõpra. Yeah mul on neid seal paar… Hommikul trip around the town ja kell kolm olen ma lennukil. Oh I love to Fly. It’s as close as I’ll ever be to high. C’mon Barbie… let’s go party! Ning siis olen ma week away from you… feel free to miss me. Meips I’ll bless ya with a text soon…

Oli see alles üks vaheaeg. Sõnulseletamatu lausa.
Laupäeval oli mul elu parim pidu Illukas. Muusika oli hea, tuju oli über ja seltskond oli super. Õhtu lõpuks olin ma mitme komplimendi võrra rikkam, mis tegi mind omakorda veel õnnelikumaks. Compliments can do that. Pühapäeva, esmaspäeva ja teisipäeva olin ma üllatavalt rahulik. Lugesin HPd, vaatasin igast filme ja sarju. Häppy deis. Kui iga päev oleks vaheaeg….
Teisipäev. Jup. Noh päeval olin ma väga tubli. Käisin Bellnoris (viimaks), külastasin ka Raamatukogu üle piiiiiika piiiiika aja. Seal jutustasin Bkaga tulevase Gümn. peo teemal. Noh Tšill kuna mind eniveis ei ole siis Tartus. Heh. Siis ma istusin üksi mokas. Jõin teed, sõin kooki ja lugesin HPd. Hiljem käisin emaga maal ja siis tulin koju, et natuke magada. Kuigi tuleb tunnistada, et ma olen äärmiselt sleep deprived see nädal. Bäääh.
Kolmapäev. Noh……. Käisime Illukas. Enne tšilliseme J-ga K juures. Kohal olid ka “litsaka” pluusiga nunn, keemik ja palju muud toredat rahvast. Õhtu tipphetki oli see, kui S otsustas panna oma Delighti sisse Skittles komme. Vähe voolas üle. Nagu väike alkoholne vulkaan. Opaaa! Ning ei, ma ei viitsi enam kommentaare kuulata! Well it’s hard to live so hard to live in the city… there’s something about you… you were always crazy.. that I knew so well… all those questions I have no answer… i wish that I could sit in the sun…
Neljapäeval sain ma hilja koju. Hommikupooliku veetsin J juures vaadates 90210. Kuue ajal sai ka minust asjalik inimene. Läksin Ülenurmesse??? tapeeti seinast maha võtma. Teate sellega ma oma vaba aega sisustangi. Õhtul oli teemaks CT. Saime J juures kokku. Jutlesime ja arutasime. Siis kluppi. Kus, ja ma ei liialda, me tantsisime 99% ajast! Tõesti tore oli. Retro või mitte, mulle muusika meeldis. Poistele oli silmailu kah, samas tüdrukud pidid elu hinna eest vältima pilgu saatmist lava suunas. Hirmus lausa. Pärast pidu saime A-ga koju. Vot, veel üks tore tore autojuhilubade omanik. Oh ei! Ma ei poe! Ma olengi alati nii kena…
Reedel ärkasin varakult. Koristasin, läksin linna. Ajasin natu MEPi asju. Mis tuletab mulle meelde, et ma vajan abi. Väga! Teilt kõigilt. Ma pean tegema ettekande/estitluse/etc Eesti kohta. Since see on mu kodumaa ja puha. Pmliselt ei tohi see igav olla… ja see saab mulle keeruline olema. Ma mõtlesin, et ma näitaks Carmen Kassi pilti ja räägiks kenadest eesti naistest, siis kohalike meeste õllekatest ning ärgem unustagem meie lemmiktoite: verivorst ja verikäkk. Vot kui hea mulje ma eestist jätan…. Ei tea kas ma videomateriali ka saan kasutada. Siis näitaks ma neile kohalike klupihuntide parimaid tansuliigutusi kah. Ma usun, et ma tunnen mõnda harjakat, kes siinkohal abistada saaks. Vot nii. Pmliselt dream big.
Õhtupoole sain hakkama päris mitme kiiruserekordiga, mille tulemusel ma jõudsin nibinnabin bussile. And we had fun fun fun… Seekord siis S-i pool. Ta kipub korraldama enda pool iga koolivaheka lõpus peo. Mitte et ma kurdaks. Oh ei. Sain pimedas toas tanstida, sain peaaegu üldse mitte magada aga põhiliselt sain ma naerda. Suddenly we’re strangers, I watch you walking away… Jah. Kuid hommikud on heledad ja eredad… ehk siis no sleep. Aga vähemalt oli tore. Jah, tore.
Ja nii. Oli plaanis ka täna kluppi minna aga ma kardan, et see ei oleks väga hea idee. Nii ma siis olen jälle Laupäeva õhtul kodus. Mõned on linnapeal naisi lantimas, teised lähevad kluppi ja mina tahan lihtsalt lugeda. Suht tubli. Mitte et ma “Kuristik rukkis” avanud oleks…. kordagi. Ja mitte, et ma seda üldse kavatsen veel niipea teha.
Nädala aja pärast lähen Tallinna. Laupäeval lennukiga Bratsilavasse. Jeeeeeeeippa. Nüüd on vaja igast lugemist teha ja end asjaga pisut kurssi viia. Lisaks veel see kuri kuri ettekanne. Tagasi jõuan 15ndal. Kuskil pool kolm olen Tallinnas juba. Ja kohe kohe on kuskil vaja olla. Can’t wait.
Aga meie lähme M-iga konverentsile. Ja meil on kodutööd kah. A la “meie võti ülemaailmse jätkusuutlikuse tagamiseks” Eh? Võti? Sellele on võti? Oh pooooh.
Mul saab põnev lähitulevik olema. Olevikki on põnev, ei anna ümber lükata. Põnev ja lõbus. Jah, ma hakkan sellega tegelema. Musid!

Chuck: We’re inevitable, Waldorf.
Blair: Despite what attraction my body has for you,
my brain knows better, and yours should too.