Just another day…

All I want for Xmas is…:
(minu jõulunimekiri siis, kuna see on lihtsalt nii nõutud)
*Valgeid jõule. Ja kui ma ütlen valgeid siis ma ei mõtle jahu, lörtsi ega muud seesugusest. Eih! Valged=Lumi! Suht lihtne võrrand, või mis, matemaatilised geeniused?
*Maailmarahu. Et keegi kuskil ei kannataks. Näete minus on veel pisut inimlikust alles. Üllatav jah? Mulle kah, uskuge mind.
*Lõppu näljale. Toit iga inimese punnusse. Jah, ma pürgin Maarja Magdalenaks see aastases “jõulunäidendis”. Cause life is a play and we mere actors on a stage….
*Ah, kui juba seda teed kõnnime, siis ÜRO võiks suuta oma aastatuhande eesmärgid kah täita. Ma oleks selle eest väga tänulik, Santa Baby. Sest neil on seal paar päris head ideed.
*Õnne. Iseendale ja kõigile enda ümber. Kõigile jup, lugesite õigesti. Seega mõned meist on vastikud ja õelad ja üleüldse jubedad, kuid mulle paistab, et õnn on vist üks inimõigusi nagu elugi. Hm. Go figure.
*Igale väiksemale, suuremale, karvasemale ja karvatumale loomakesele kuskil tänaval või varjupaigas hea, soe kodu. Inimesed, kes tast hoolivad ja teda armastavad. Jah, kõige enam kannatavad just süütud.
*Hm. Vähiravim oleks kasulik. Ära ei ütleks ka AIDSi vaktsiinist/ravimist.
…. nii siit edasi läheks asi utoopiliseks.

Täna sai palju kirjutatatud. Meie Aga valisime sama teema… klassist ainsatena. Suuuht üllatav. Tegelt me olemegi niiiiii sarnased.
Kui hea on vabadus? Noh ma omast käest tean, et piisavalt hea, et selle nimel võidelda.
Oh ei ärge muretsege, tegemist polnud siiski eneseheietamisega neljal leheküljel. Ma ei räägi endast, oh ei, eriti veel kirjandites. Suht loll tegu, minu meelest.
Aga mida kah mina tean. Ilmselgelt olen ma viimase aastaga teinud läbi tõsise taandarengu, mis kirjutamisesse puutub. Vot see juba on mõistatus. Vähe depresiivne avastus oli see eile õhtul kusjuures. Eelmisel aastal samal ajal kirjutatud postitused lihtsalt kõlasid mu peas nüüd palju paremini kui postitused mis olid äsja tehtud. Ma lohutan end sellega, et ehk on mul sügavad tunded möödaniku vastu… Või siis täpselt vastupidist. That makes more sense…
Kusjuures põneva faktina mainiks, et kui mõni aeg tagasi sai meie MRG gümnaasiumi hoones lugeda kokku kuus paarikest siis nüüd on nende hulk langenud viieni. Nii palju kui mina tean. Jõulud vist sõid ühe ära… Oh pooh what a loss. Lisaks nendiks, et üks teatud paar on liiga wuuuuu judinad, et olla tõsi. Tegelt kah! Mõni asi siin maailmas on ikka tõesti ime.
Niisiis. Mida teie arvate meestest, kes näevad unes autosid? Käsi püsti, keda see häirib? Mhm, seda minagi. Vaaasakule. Tänan oselemast tänasel küsitlusel.
Piparkoogi tainas on ikka veel külmikus. Hm, ma elan ikka kiiret elu. Ja selle mõttega tänaseks lõpetame.

Charis
Neither black nor white.