Nobody move! Dropped me brain….
I wonder if GOD is a woman
The gift of life astounds me till this day
I give it up for the woman
She’s the constant wind that fills my sail
Oh that woman
With her smile and her style,my.
Just picture if you could what life would be
Ain’t much good without a woman
She can nag and be a constant pain
Oh that woman
But those hips she’s got me whipped
And it’s just to hard to resist
What a woman!
Tender lips that’s so so sweet
Gentle words she softly speaks
Such an angel when we need
GOD bless the ground beneath her feet
She can take you on a high
Be your comfort when you cry
But if you look into her eyes
You’ll see the strength of a woman!
Nii, võite igatsemise lõpetada. Ma siin, mitte et ma just ei oleks kirjutanud. Aga olukord on nüüd nii, et mu orkuti blog arvab taaskord, et mu creativity on 3% ja mina lihtsalt põhimõttest pean tõestama… et ta eksib. Isver. Ta? Mis ajast horoskoop ta on?
Esmaspäevaks on mul küll välja kujunenud raffaello üledoos, kui siuke asi võimalik üldse on. Kuigi samas, hetkel ei kurda. Isegi mitte natuke.
Seega naistepäev on ideaalne võimalus naistele meestelt igast asju välja pressida. Lisaks muidugi massiivsele hulgale tähelepanule ning hoolitsusele. Kes selle päeva välja leiutas oli ilmselgelt geenius. Las ma pakun… see oli mõni naine? Mis mees naisi vabatahtlikult oma alaguslikult ülistaks…? 
Valimised on tulemas. üpis üpris ukse taga. Sotsid avaldasid oma nimekirja. Päris impressiv. Eesotsas muidugi mees kelle järel kaks naist. You go girls! Samas puudub Padaril igasugune europarlamendi kogemus. Mikkol ja Saksal on see aga olemas. Ehk siis kui mina läheks ja hääletaks Sotside poolt, siis esimesena saaks tänu nüüdsetele kinnistele nimekirjadele, eurosaadikuks Padar. Kui tema oma kvoodi täis saab, siis alles Saks ja siis Mikko. Kui ma asjadest õigesti aru olen saanud.
Ning Reformierakond jagab kenat freestuff, mis liikus reedel põnevaid teid. Kõigepealt jagas selle H-le tema tädi, kelle meelest tuleks seda väljas käies kaasas kanda. H andis selle aga oma suurest lahkusest ning ilmselgest murest A-le. Lõpetas see aga minu käekotis tänu A vaimukale suhtumisele. Hurraa.
Aga elust üleüldiselt.
Emajõe veetase on kuidagi kõrge, või on asi lihtsalt minus?
Igastahes ei jõua ma suve ära oodata (lisaks ei jõua ma ära oodata kuna mina ja mu maailm saab üle sõnast Igastahes)…
Tahaks päikest, mida praegu küll on, kuid see pole just väga soe. Pole päris päike. Aga noh vähemalt on mängupäike.
Tahaks randa. Ja mainiks ära, et lumisel rannal pole pooltki nii tore, kui kuumal liival. Ning kuigi emajõgi pole jääs on seda anne kanal ja ma vean kihla et mitmed teised veekogud. Kaasaarvatud need, mille ääres mulle mu suve veeta meeldib. Näiteks Verevi. Verevi on tore. Asi on vist nostalgias ja mälestustes. Pole ühtegi teist veekogu, kui ehk siis Pärnu laht välja jätta… mis üpris nii special oleks.
Pikad jalutuskäigud mööda emajõe kallast on ka suviti palju mõnusamad. Ja istumised paadisillal. Mitte et keegi mõtlev inimene seal talvel istub. (Aga olgem ausad Homo sapiens on üpris tihti lihtsalt homo ja sapiensi ei ole kuskil näha….)
… sest suvel on puudel rohelised lehed, mis vaikselt tuules sahisevad. Ning mööda jõge üles alla liiguvad paadid ja sõudjad. Ning minul ei ole jalas talvesaapad ning seljas, Zara oma küll, kuid siiski, mantlit. Ei selle asemel tatsax ma ringi kas oma mõnusates flippfloppides või kingapaaris. Seljas võimalikult vähe riideid. Mantel täiesti ununenud. Ohe. Ilusad ajad…
Üleüldse kipuvad minu parimad mälestused olema suvest. Kuidas on lood aga teiega?
Aga jah, meeldib see meile või mitte, suvi on veel kaugel. Kevadetki pole. Samas on aga eksamid lähedal. Kirjandini on näiteks esmaspäevast 40 päeva. Mis on kõigest 10 päeva rohkem kui kuu….
Eksamitest rääkides.
Eelmise nädalala neljapäeval toimus järjekordne proovikirjand. Meie klassi abituriendid on end küll tasapisi juba hulluks kirjutamas. Seekord siis otsustasin hoiduda Eesti teemast ja kirjutada õnne teemal. Väljakutse missugune…. aka jube kerge ja loll teema. Aga noh. Ehk läks hästi. Ning see reede on inka proovikas. Minuga on nüüd nii, et liiga hilja on õppima hakata. Seega… what’s gone is gone and stays gone.
Reede hommikul ärkasin šokiga, väike kõne K-le kinnitas mu hirmude õigsust. Seega veetsin ma päeva kodus tehes tasa oma mega suut blummerit, mille sarnast minu ajaloos veel nähtud ei ole! Oma patude lunastamise üritus lõpetatud suundusime A-ga metsa, värsket õhku hingama. Ma olevat liiga linnalaps. Mitte et mu maja taga suviti lehmad oleks aga ikkagi… Ah jah, ning mina oma ninnut autost välja ei pistnud. Turtsusin palju parema meelega, samaaegselt pahuralt tühjusesse vaadates. Kuna see metsa thing mulle ei sobinud tuli see ümber orgunnida. Ja nii ma rippusin päris mitu minutit oma telefoni otsas, kuna mõnel on lihstalt raskusi oma I-phoneile vastamisega. Hellik. No õnneks mu plaan läks läbi. Edasise õhtupooliku veetsime J pool. Mängides Eestit, süües õunastruudlit ning poiste eest Aliases haledalt ära kapates. Sest keegi ei seleta/arva sõnu nagu seda teeme mina ja J! Tase on lihtsalt liiga kõrge.
Reede kujunes niisiis mõnusaks õhtuks… tänu minu innovaatilisele mõtlemisele.
Eile külastasime ema ja õekesega Lõunakat. No mis õeke ta tegelt enam nii väga on. Kuu aja pärast 18 aastane volask teine. Klubid.. hoidke eest!
Soetasin endale uue küünelaki. Lillakas roosa… smthn smthn. Isa ütles selle kohta ja ma tsiteerin “imelik”. Ma tegelt ka ootasin midagi… a la “misasja sa nüüd tegid?” Pidin Pettuma. Vahel juhtub ka seda.
Uued lauvärvid ostsin ka. Või noh emps ostis… Tnx! (ma kujutan ette kui põnev seda kõike siin lugeda on. ise olen ka jube uhke).. igastahes on nende värvide nimi: Brown Temptation. Üritage mu silmadele nüüdsest vastu panna… ha! Ei tule ikka üldse välja.
Ja siis ma läksin pisukese hilinemisega Püssi naistepäeva kontsertit kuulama. Mõnus muusika oli. Eriti tänu sellele, et ma ei pidanud ei Lennat ega Kasearut vaatama. Ülejäänud õhtu oli rahulik.
Järjekordne nv möödus klubita. See aasta, nende kahe kuu jooksul ja sipa peale olen vaid korra kluppi sattunud. Noh see on juba midagi millega keksida.
Ning nüüd me olemegi naistepäeva juures, millest te saite eestpoolt lugeda. Ilus päev on. Väga hea as some might say.
Ning kuigi ma jõudsin koju suht hilja, ärkasin ma enne kümmet ning olin enne kahtteist lõpetanud oma motivatsiooni kirja. Praeguseks olen keetnud üle nelja kannutäie teed. Ma usun, et seda nimetatakse sõltuvuseks. Tervislikuks sõltuvuseks, sest musta teed ma ei joo.
Sünnipäeva list.Ehk siis kuigi ma saan 19 ja vihkan seda numbrit igati.. hetkel… otsustasin ma lõpetada oma sünna boikoteerimise. Mina pole ju süüdi et ma sündisin ja nüüd vananen. Et kõik vananevad. Lisaks, kingitused on tõsine pluss. Kui on üldse mingi põhjus miks kunagi sündida, siis selleks on see sünnipäeva kingituste komme.
19 and #%#%# Fabulous!
1. Iga naise unistus ma julgen väita - Piiramatu limiidiga krediitkaart.
2. Suvi. Dream Big! Aga kevadest ka 10ndaks märtsiks nagu täitsa piisaks. Ma siis pean silmas päikest, kevadist briisi, linnulaulu, lummikellukesi… pushin’ it? Okei, teeme esimesed kolm siis!
3. Sims 2 ja kõik lisad (Vihje, mis minu meelest on üpris arusaadav!)
4. Täieliku edu eksamitel. Uu või siis saabuv U have been accepted bla bla kiri… Üldse ei oleks halb.
5. Tähelepanu. Sellest ei ütle ma kunagi ära. Ja kui te sellega juba tegelete siis ehitage mulle mu oma Taj Mahal ka.
6. Kingi, Kingi, Kingi, Kingi. Mis mõttes mul on liiga palju kingi?! Milleks mulle siukest asja üldse öelda? Ilmselge on ju fakt, et minu pea ei ole võimeline sellist infot töötlema. Eip! Sest see on võimatu! Siukest asja lihtsalt ei eksisteeri. Üritage vähemalt minust aru saada!
7. Kleite, käekotte, sukki, seelikuid, pluuse, kampsuneid, pesu, valgeid ja musti teksaseid, tuunikaid, kevade jakke (näiteks see punane PTA oma), pikki kaelakette, uusi kõrvarõngaid, kingi, kingi, kingi, salle…
8. Võimet alustada ja püsivust jätkata trennis käimist. Ilma vingumata that is!
9. Kuldkalakest.
… lõppkokkuvõttes leian ma, et ma ei taha üldse paljut. Suht tagasihoidlikud soovid on mul.
Charis.
Don’t rock the boat if you can’t swim!
